Statistikaameti värskete andmete põhjal osales 2023. aastal tasemeõppes või koolitustel 23,2% Eesti 25-64aastastest elanikest, mis on läbi aegade rekordiline tase ning 2,1 protsendipunkti enam kui 2022. aastal.
Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse valdkonna peaekspert Ena Drenkhan märkis, et tegemist on väga hea tulemusega. „Täiskasvanud õppijate hulga suurenemine näitab, et enesetäiendamise võimalused on üha paindlikumad ja inimestele paremini kättesaadavad,“ ütles Drenkhan ja tõi näiteks veebikursuste osakaalu suurenemise, riikliku täienduskoolitustellimuse ja ülikoolide mikrokraadiprogrammide pakkumise. „Inimesed harjusid COVID-19 pandeemia ajal veebiõppega ja suur osa on jäänudki järjepidevalt veebiõppe võimalusi kasutama.“
Eesti ühe suurema eratäienduskoolitusasutuse Juunika Koolitus juhi Raul Ennuse sõnul saab õppijate hulga kasvu põhjendada ka majanduskeskkonnaga kohanemisega teatud sektorites – firmad on kriisiga kohanenud ja lõpmatuseni ei saa koolitusi edasi lükata.
Elukestvas õppes osalemine on kasvanud eelkõige koolitustel osalemise tõttu, tasemeõppes õppimise määr on jäänud samaks. Keskmine õppija on 35-aastane eestlasest kõrgharidusega naine, kes osaleb koolitustel. Rohkem õpivadki naised (30% vs mehed 19%), eestlased (26% vs mitte-eestlased 21%) vanuses 25-44 aastat.
2022. aastal osales tasemeõppes või koolitustel 21,1% Eesti 25-64aastastest inimestest. Selle näitajaga ületati COVID-19 eelne osalemise määr, mis oli 20,1% aastal 2019. Pandeemia-aastatel täiskasvanud õppijate hulk mõnevõrra vähenes – 2020. aastal oli osalemise määr 17,1% ja 2021. aastal 18,4%.
