Täiendus 16.11.2022 – Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul võis teisipäeva pärastlõunal Poolat tabanud rakett olla õhutõrjerakett S-300. Tema sõnul ei saa ka välistada, et tegemist oli Ukraina õhutõrjeraketiga.
“Spekulatsioone on olnud, et tegemist võis olla õhutõrjeraketiga S-300. Aga kas see ka nii on, seda peab uurimine näitama,” ütles Pevkur kolmapäeval ERR-ile.
Pevkur ütles, et rääkis öösel Poola kaitseministriga ning tema sõnul veel uurimine käib. “Keegi ei taha lõplikku kinnitust anda, mis tüüpi raketiga oli tegemist ja kust see tuli. Teada on, et see oli Vene päritolu, aga mis ta siis täpselt on, see vajab veel uurimist,” tõdes Pevkur.
“Praegu tundub eri ekspertide juttudest, et tegu võis olla õhutõrjeraketiga, mida võib kasutada ka maa peal asuvate sihtmärkide ründamiseks,” lisas Eesti kaitseminister.
“Tõsiasi on ka see, et seda tüüpi rakett Venemaalt välja lennata ei saa, sest nende lennuulatus pole lihtsalt nii suur. Aga hetkel on see spekulatsioon, me peame ootama ära Poola ametliku kinnituse, siis saame teha targemad ja pikemad järeldused,” rõhutas Pevkur.
Küsimusele, kas saab välistada, et see võidi välja lasta Valgevenest, vastas Pevkur, et ei soovi spekuleerida.
“Minu ametis ma pean lähtuma faktidest. Ma usun, et Poola võimudel on täpselt teada, millise raketiga oli tegemist, sest tükid on sealt leitavad ja nende põhjal on võimalik kindlaks teha, millega on tegu. Kindlasti on võimalik tuvastada ka see, milline oli raketi lennu trajektoor. Sellele annab kinnitust ka USA presidendi Joe Bideni öine sõnavõtt, et arvestades trajektoori, ei olnud suure tõenäosusega tegemist Venemaalt tulnud raketiga,” rääkis Pevkur.
Kaitseminister rõhutas ka, et Poolal ja tema NATO liitlastel on piirkonna õhuruumis toimuvast väga hea ülevaade: “See ei puuduta ainult maapealseid radarijaamasid, seal kasutavad NATO ja Poola ise ka teisi vahendeid jälgimiseks. See pilt on väga hea.”
Tegu võis olla Ukraina õhutõrjeraketiga
Viitele, et USA allikate väitel võis olla tegemist Ukraina õhutõrjeraketiga, vastas Pevkur, et seda ei saa välistada. “See teadmine oli ju olemas, et see võis olla Ukraina õhutõrjerakett. Teadmine on ju see, et Ukraina teeb oma riigi kaitsmiseks kõike ja loomulikult, kui Venemaa ründab neid nii massiivselt rakettidega, siis loomulikult teeb Ukraina enda poolt ka, et neid rakette maha võtta.”
Pevkur rääkis ka sellest, et Venemaa korraldas teisipäeval Ukrainale ühe laiaulatuslikematest õhurünnakutest üldse, mille käigus saadeti teele 90 Vene raketti ja kümme Iraani drooni. Iraani droonid võeti kõik maha ja Ukraina õhutõrje elimineeris ka üle 70 raketi.
“Kui vaadata, mida Venemaa on rünnanud, siis selgelt teevad nad vastu talve kõik selleks, et kutsuda esile humanitaarkatastroof ja nad teevad kõik selleks, et hävitada väga täpseid energiapunkte – mitte suuri energiatootjaid, vaid just alajaamasid, kust lähevad inimestele liinid laiali. Nad kasutavad ekspertide abi, et teha Ukrainale kõige suuremat kahju. Ja loomulikult nad ei vali, et jäävad ainult Ida-Ukrainasse, nad on rünnanud ka Lvivi ümbrust Lääne-Ukrainas,” ütles kaitseminister. “Aga nagu ma ütlesin: 90 raketti tulistati, üle 70 saadi kätte. Midagi pole teha – kui püüad midagi õhus tabada, siis suurt osa tabad, kõiki ei pruugi,” lisas ta.
Järgneva tegevuse algatab Poola
Küsimusele, mis edasi saab, ütles Pevkur, et tuleb ära oodata Poola otsus, mis tugineb nende uurimistulemustel. “Mitte ainult NATO, vaid ka Eesti valitsus ja Euroopa Liidu vastavad institutsioonid loomulikult hoiavad sellel olukorral väga teravalt silma peal,” märkis minister.
“Kui on vajadus koguneda, siis loomulikult ka moel või teisel kogunetakse. Küsimus on kindlasti ka sellest, et kas NATO artikkel nelja alusel viiakse läbi konsultatsioone. Eks tänane päev toob meile rohkem selgust, aga fakt on see, et lisainfot on vaja ja selle nimel kõik osapooled, eelkõige loomulikult Poola valitsus, teeb tööd,” lisas ta.
Pevkuri sõnul tähendab see konsultatsioonide avamist liikmesriikide vahel just selle jaoks, et kõigi infopilt oleks maksimaalselt õige ja selle pinnalt saaks teha edasisi otsuseid – kas jäädakse konsultatsioonide juurde või on vaja teha järgmine samm.
“Praegu on see Poola valitsuse otsus, kas artikkel neli käivitatakse või mitte,” rääkis kaitseminister. Tema hinnangul oleks artikkel nelja käivitamine siiski mõistlik.
“Kui neil on rohkem infot, siis saab lõpliku otsuse teha, aga artikkel nelja on käivitatud küll ja küll – näiteks Krimmi annekteerimise puhul ja ka pärast tõsist eskaleerimist Ukraina sõjas. Türgi on seda mitmeid kordi alustanud. Nii, et põhjuseid artikkel nelja käivitamiseks on olnud varasemast üpris palju,” rääkis ta.
Pevkur rõhutas korduvalt, et tuleb ära oodata objektiivsed tõendid ja faktid toimunu kohta ja alles siis saab teha edasised otsused.
Küsimusele, kui ikkagi oli tegemist Vene relvajõudude tulistatud raketiga, siis milline saab NATO reaktsioon olla, vastas Pevkur, et siis tuleb käivitada NATO leppe artikkel viie protseduur.
“Kui see on Venemaa territooriumilt teadlikult NATO pihta tulistatud rakett, siis siin ei ole teist valikut – see on artikkel viie käivitamine. Aga veel kord – see vajab kinnitamist ja see vajab Poola ametivõimudelt NATO riikide ette toomist ja siis saame teha edasised otsused.”
“Aga täna ei ole mõtet sel teemal spekuleerida. Ma isegi ütleks, et artikkel viie käivitamisest on täna ilmselgelt liiga vara rääkida. Kogume info kokku ja siis teeme otsused. Paanikat ei ole kindlasti vaja külvata. Nagu ka Poola president ütles, et praegu tuleb jääda rahulikuks, teha õiged järeldused ja siis saab teha järgmised otsused,” rõhutas minister.
Eesti tegevus
Pevkuri sõnul kogunevad hommikul kaitseministeeriumis Eesti eksperdid, nõupidamisel vaadatakse läbi öö jooksul kogunenud info ja selle pealt tehakse järgmised otsused.
“Kindlasti arutame ka peaministriga, kas valitsus peaks seda olukorda arutama või mitte. Eks see nii läheb,” tõdes kaitseminister.
Siseminister Lauri Läänemets ütles “Terevisioonis”, et Eesti valitsus ei hakka seisukohti võtma, kas rakett oli Venemaa või Ukraina oma, vaid ootab ära faktid. Läänemets lisas, et isegi kui Poolat tabanud rakett oli Ukraina õhutõrjerakett, siis kõik see juhtus sellepärast, et Venemaa jätkab Ukraina ulatuslikku pommitamist rakettidega.
USA luureametnik teatas teisipäeval, et kaks Venemaa raketti jõudsid Poolasse ja kaks inimest sai surma. Poola valitsuse pressiesindaja teatas, et peaminister kutsus kokku kaitsekomisjoni kiireloomulise koosoleku.
USA kõrge luureametnik ütles teisipäeval, et Vene raketid tabasid NATO liikmesriiki Poolat. Surma sai kaks inimest, vahendas The Guardian.
Poola valitsuse pressiesindaja Pjotr Müller ütles, et peaminister kutsus kokku kaitsekomisjoni kiireloomulise koosoleku. Müller siiski ei maininud, mida komisjon plaanib arutada.
Poola meedia teatas, et kohtumine võib olla seotud plahvatusega Poola piiril Ukrainaga. Venemaa korraldas teisipäeval Ukraina linnade pihta massiivse raketirünnaku. Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukraina linnad.
Seoses tänase juhtumiga Poolas, kus Poola territooriumile kukkusid ründeraketid, avaldab välisminister Urmas Reinsalu kommentaari:
“Tegemist on äärmiselt tõsise intsidendiga. Me suhtleme aktiivselt Poolaga, et teada saada rohkem detaile täna juhtunu kohta. Arusaadavalt kaitseb NATO iga oma territooriumi ruutmeetrit ja ka Eesti pühendumus kollektiivkaitsele on vankumatu. Arutame koos liitlastega, kuidas juhtunule ühiselt ja kindlameelselt vastata.”
Err.ee
