TÄIENDUS 14 juuni 2023

Koalitsioonileppes kirjas olev plaan kaotada maakondlik tasuta ühistransport ei saa teoks enne järgmise aasta algust, ütles regionaalminister Madis Kallas. Samal ajal kasvab maakondlikel bussiliinidel sõitjate arv kiires tempos.

Koalitsioonileppes on kirjas eesmärk viia läbi liikuvusreform: kaotada maakondlik üldine tasuta ühistransport ja arendada nõudepõhist liikuvust.

Ehkki teema oli varem majandusministeeriumi vastutusalas, siis ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Laura Laaster ütles ERR-ile, et juunis majandusministeerium sellel teemal enam otsuseid ei tee – edaspidi on see regionaalministri ja loodava regionaalministeeriumi pädevuses.

Regionaalminister Madis Kallase sõnul on plaan kehtestada maakondlikel liinidel tasuline sõidupilet jätkuvalt jõus.

“Praegu julgen öelda, et oleme plaaniga graafikus ja suhtleme aktiivselt ühistranspordi korraldajatega,” kinnitas ta. “Plaani järgi võiks pilet maakondlikes bussides rakenduda kõige varem 2024. aasta alguses, sest üleminek tasulisele sõidule nõuab ühistranspordi korraldajatelt tehnilisi ettevalmistusi.”

Koroonaajal vähenes ühistranspordi kasutajate arv tunduvalt, sest need, kellel oli võimalik, sõitsid nakatumisohu vähendamiseks pigem autoga. Transpordiameti kommunikatsioonieksperdi Erki Varma sõnul on nüüdseks olukord muutunud.

Reisijate arv kasvas tänavu esimeses kvartalis 21 protsenti ehk 4,9 miljonilt reisijalt möödunud aasta esimesel kolmel kuul 5,9 miljoni reisijani tänavu samal perioodil. Kokku oli mullu 22,2 miljonit ühistranspordiga reisijat.

“Koroonaajal ära jäetud avalikud maakonnaliinid on suuremalt jaolt taastatud ning mitmed suletud kommertsliinid on asendatud osaliselt avalike kaugliinidega,” lisas Varma.

Kui tasuta sõit maakonnaliinidel lõpeb, siis valitsuse plaani kohaselt jääb tasuta sõidu õigus alles eakatele, lastele ja puuetega inimestele.

Tasuta ühistranspordi kaotamine maaliinidel pole tehtud kokkuhoiu eesmärgil, vaid et saaksime veel parema ühistranspordi, ütles minister. “Et saaksime ka maainimesi isiklikest autodest ühistransporti,” sõnas ta. Nõudepõhine ühistransport toimib mitmetes riikides, lisas Kallas.

Kallase sõnul jätkavad sotsiaaldemokraadid valitsuses ka siis, kui alampalga tõusu ei tule.

Käibemaksu tõus on ränk löök, ütles Kallas. “Kõik pöördumised minu uuele e-maile on seotud hotellisektori käibemaksu tõusuga. Kindlasti võtan selle teema valitsuse istungitel üles: kuidas teha seda nii, et see löök, küll alles aastast 2025, oleks maapiirkondadele võimalikult sujuv,” sõnas Kallas.

Kallas ütles ka, et riik peab Ida-Virumaad reklaamima eri ettevõtetele investeeringuteks, et sujuva ülemineku fondi vahendid – üle poole miljardi euro – leiaksid head kasutust.

LAURI HUSSAR (EESTI200): TASUTA ÜHISTRANSPORT ON LÄBIKUKKUNUD NING ME UPUME SELLE TÕTTU AUTODESSE

Automaksust ei ole mõtet rääkida enne, kui oleme suutnud teha korda ühistranspordi.

Praegusel kujul on tasuta ühistransport läbi kukkunud. Riigi kulutused sellele on kasvanud 18 miljonilt eurolt 60 miljoni euroni aastas. Samas pole reisijate hulk loodetud hulgal kasvanud ning liinivõrk ei rahulda peaaegu mitte kedagi. Eesti 200 lahendus on taristu- ja transpordivõrgustik, mis võimaldab ka metsatalus elavatel lastel kooli minna ning eakal inimesel apteeki ravimite järele sõita.

Nõudepõhine ühistransport tähendab, et maapiirkondades elavad inimesed tellivad endale transpordi, kui nad seda vajavad. See on osa ühistranspordi teenusest, mille tulemusel lüheneb sõidule kuluv aeg ja väheneb raiskamine tühjalt sõitvatele liinidele.

Varsti jõuame miljoni sõidukini Eestis

Ühistranspordi toimimiseks hajaasutuses tuleb luua piirkondlikud liikuvuskeskused, kus on head ümberistumis- ja parkimisvõimalused nii autodele kui jalgratastele. Asulates asuvatest liikuvuskeskustest peab igapäevaselt vähemalt iga kahe tunni tagant väljuma ühistransport teistesse keskustesse. Keskustevahelise transpordi tagamiseks peab ühistranspordi korraldus ja planeerimine olema kogu Eestis ühtne ning liinivõrk tervikuna arvestama inimeste tegeliku sõitmisvajadusega. Eesti 200 seab muutuste eesmärgiks, et säiliksid soodsad liikumisvõimalused vajaduspõhiselt noortele ja vanuritele; me teame, millal ja kuhu on vaja anda soodustusi.

Praegusel kujul on tasuta ühistransport läbikukkunud ning me upume selle tõttu autodesse. Eestis on tänase seisuga arvel 932 000 mootorsõidukit, ilmselt jõuame mõne aastaga miljonini. Selle põhjus on peamiselt selles, et inimesed ei saa oma igapäevaseid toiminguid autota tehtud, autode hulga vähendamise eeldus on see, et riik suudab pakkuda alternatiivi toimiva ühistranspordi ja liikuvusvõrgustiku näol.

Automaksust ei ole mõtet rääkida enne, kui oleme suutnud teha korda ühistranspordi. Automaks ei ole vähemalt praegu seetõttu ka tõsiseltvõetav lahendus ühistranspordi rahastamiseks. Pigem tekitab see inimestes vastuseisu, sest neil puudub tõsiseltvõetav alternatiiv liikumisvajaduse rahuldamiseks.

Reisijad on valmis vajaduspõhise ühistranspordi eest maksma

Kõige suuremas linnas – Tallinnas – on transpordivõrgustik iganenud ning ikka veel pole suudetud leida võimalusi trammiteede pikendamiseks Rae valda ja Viimsisse. Ühistransport Tallinnas võiks olla tasuline, kuid tasu ei tohiks olla suur. Hea võrdlus on Elron, mille uued rongid on reisijaid puupüsti täis ja ronge ostetakse juurde. See näitab, et ühistranspordi eest on reisijad ka täna valmis maksma, kui see vastab nende vajadustele ja pakub tõsiseltvõetavat alternatiivi või kombinatsiooni nende isiklike transpordivahenditega.

Eesti 200 näeb isiklike transpordivahenditena mitte ainult autot vaid oleme väga toetavad ka näiteks jalgratastel liikumise suhtes. Tänaste vahenditega suudame luua olukorra, kus igast asulast väljub buss suurema keskuse suunas iga kahe tunni jooksul. Nõudepõhine ühistransport suudab tagada selle, et inimene jõuab kiiresti ja probleemivabalt bussi peale, mis piisava sagedusega viib ta vajalikku keskusesse.

Nii oleme kiired ja efektiivsed ja pakume auto omamisele reaalset alternatiivi. Riigikontrolli auditi aastast 2021 ja selle kriitilised järeldused tasuta ühistranspordi kohta ei olnud üllatuseks. Täiesti realistlik eesmärk on ühissõiduki kasutajate hulga suurendamine veerandini töölkäijatest, kuid tasuta ühistransport ei ole seda eesmärki täitnud.

allikas: eesti200.ee