2020. aasta septembris diagnoositi toona 65aastasel Annel Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) äge leukeemia. Vähist saadi jagu keemiaraviga. Kuna leukeemia tuleb pahatihti tagasi, soovitati talle vereloome tüvirakkude siirdamist. Selleks kasutatakse doonori tüvirakke.
Siirdamine toimus kaheksa kuud hiljem – 2021. aasta mais Tartu Ülikooli Kliinikumis. Viis nädalat hiljem pääses Anne haiglast koju kosuma. Kaasa sai ta haigusjuhu kokkuvõtte, kus kirjas, et siirdamise tagajärjel ei tekkinud Epstein Barri viiruse (EBV) ega tsütomegaloviiruse (CMV) reaktivatsiooni.
Seejärel kontrolliti naist igal nädalal. Muuhulgas mõõdeti ka EBV taset veres. Selle näitaja tõus viidanuks lümfisüsteemi vähi tekke riskile. Ehkki viirus juuni lõpus aktiveerus, ei pööratud sellele tähelepanu, sest EBV näit oli madal. Haigla protokoll näeb ette, et ennetavat ravi alustatakse juhul, kui see on vähemalt 7500.
„Ema enesetunne halvenes iga nädalaga,“ räägib tütar. „Juuli lõpus kutsus ta endale kiirabi. Sealt edasi muutus olukord drastilise kiirusega hullemaks. Kõigest neli päeva hiljem pandi ema kunstlikkusse koomasse.“
EBV näitas aga endiselt, et kõik on korras. „Alles 48 tundi enne tema surma hakkasid arstid kahtlustama, et tegemist võib siiski olla lümfoomiga. Sel hetkel ravi alustamine enam tulemust ei toonud. Ema suri,” ütleb tütar. Biopsia ja lahangu tulemused kinnitasid, et Annel oli EBV-positiivne lümfoom, mida õigeaegsel diagnoosimisel oleks saanud ravida.
TÄIENDATUD: Kliinikum: tegime vea
Tänavu veebruaris kinnitas kliinikum oma vastuses omastele, et eelneva aasta kevadel tehti haigla automaatanalüsaatori (PCR) liidestamisel labori infosüsteemiga viga. Inimliku eksimuse tõttu jäi astendamine vastusele lisamata, mille tõttu seade näitas ainult kolmekohalisi numbreid. Seetõttu jäi patsiendi EBV näitaja tõus nädalate kaupa märkamata.
Haigla selgitab, et nende ühendlabor läks 2021. aasta mais üle uuele meetodile, mille sobitamisel seni kasutusel olnuga viidi läbi paralleelkatsed ning tuvastati meetodite samaväärsus. Kuna liidestamine võttis aega, sisestati tulemused uuest seadmest labori infosüsteemi ja verifitseerimisprotokolli töölehelt käsitsi.
Seadme liidestamisel tekkis aga viga, mistõttu polnud Anne vereanalüüse tellinud raviarstidel võimalik saada indikatsiooni viiruse aktiveerumisest. „Sihtasutusel Tartu Ülikooli Kliinikum, ühendlaboril ja Teie ema raviarstil on juhtunu pärast sügavalt kahju,“ teatas haigla leinavale tütrele.
Kes vastutab?
„Tartu Ülikooli Kliinikumi seade vedas ema alt. Kellel lasub vastutus?“ küsib tütar.
Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaadi Olavi-Jüri Luige sõnul vastutab tervishoiuteenuse osutaja ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade eest. Luik märgib, et terviseametit haigla kahjuks intsidendist ei teavitanud.
Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar kostab vaid, et kliinikumil ei ole seadusest tulenevalt lubatud kommenteerida patsientide isikuandmeid detailselt ning äratuntavalt. Ta märgib: „Juhtum on praegu menetluses sotsiaalministeeriumi juures tegutsevas tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonis.“
Allikas. Õhtuleht
