Võru, Rõuge ja Antsla vallavolikogud ja kohalikud elanikud kohtusid esmaspäeval Tsooru rahvamajas riigi esindajatega, et arutada Nursipalu harjutusvälja laiendamist. Harjutusvälja huvialasse jääb umbes 21 eluhoonega kinnistut.
Praegu 3000 hektari suurune Nursipalu harjutusväli paisub rohkem kui 9000 hektari suuruseks, avalikustas esmaspäeval kaitseminister Hanno Pevkur Võrumaal kohalikele elanikele.
Paljud kohale tulnutest on sügise algusest olnud teadmatuses, mis saab nende kinnistust.
“Enne seda oleme me, kohalikud kuulnud ainult seda, mida me oleme kuulnud meediast. Täna on esimene kohtumine ministeeriumiga olukorras, kus valmiskaart on ekraanile projekteeritud,” ütles maaomanik Henri Otsing “Aktuaalsele kaamerale”.
“On aru saada, et see on juba ära otsustatud. Meil, lihtrahval ei olegi siin midagi öelda. Saime teada, et homme on kirjad postkastis.See tekitab tunde, et oli aeg, kus kutsuti kõiki maale elama, aga nüüd tuleb maalt ära kolida ikkagi,” kommenteeris maaomanik Karin.
Loe ka: Hanno Pevkur: Nursipalu laiendamist saab teha vaid koostöös kohalikega
Pevkuri sõnul on Nursipalu harjutusvälja laiendamine möödapääsmatu. Reedel kaitseministeeriumi kinnitatud üheksa kuni kümne hektari suurune maa-ala on Pevkuri sõnul algselt kaitseväe soovitust väiksem, piiridest välja jäeti näiteks Luhametsa küla.
Kaitseinvesteeringute keskuse taristuprojektide koostöö koordinaator Kaupo Kaasik selgitas, et huviala sisse jääb kokku umbes 200 maaüksust. “Neist 21 on praeguse piiri sees need, kus asub ka eluhoone peal,” sõnas lisas ta ERR-ile.
Kõigi huvialasse jäädavate kinnistute omanikele edastatakse 22. novembril e-posti või paberkandja teel teavitused, et nende kinnistud jäävad harjutusvälja laiendamise huvialasse. Seejärel võetakse personaalselt ühendust kõigi eramaa omanikega ning kaardistatakse edasiseks suhtlemiseks sobivad kontaktandmed, tutvustatakse võimalusi ja kuulatakse esmaseid ootuseid.
Maaomanike peamised võimalused on kas müük või vahetus riigimaa vastu.
“Peamised võimalused on rahas müük või vahetus riigimaa vastu. Talumaid ja -hooneid riik ei ole hoidnud endale. Eks see on kõige keerulisem ja seal rahas hüvitamine on täna see, mis on erinevatel juhtudel ette tulnud. Aga meil on võimalik osta ka erasektorist vahetusmaa juhul, kui on müügil midagi sarnast, mida inimene võiks soovida. Aga need kõik on pikad läbirääkimised, kuidas leida sobiv lahendus,” rääkis Kaasik.
“Kui metsamaade puhul lähtume kasvavast metsast ja potentsiaalsest tulust, siis põllumaade ja hoonete puhul kutseline hindaja määrab hüvitusväärtuse ja kaasab kõik olulised asjaolud, mis selle hüvitusväärtuse sees peab olema. Tihti maapiirkonnas pole turuväärtus see, mis on hind, tihti on see kõrgem – just, et inimene on selle üles ehitanud ja siis see hüvituskulu võib olla osa sellest maksumusest. Kui kokkuleppele jõutakse, siis igale hinnale, mis hindaja määrab, lisandub 20 protsenti motivatsioonitasu sõltumata, kas seal on mets, põld või hoone. Ja kui elatakse sees hoones, siis on lisatud veel 10 protsenti sellele väärtusele, mis hindaja on leidnud,” selgitas Kaasik.
Rõuge vallvanem Britt Vahter ütles, et kohalikud ootavad harjutusväljakule ette jäävate kodude õiglast kompenseerimist.
“Kuidas on võimalik anda hinda juurtele, ajaloole, perede mälestustele, ka planeeritud tulevikule. Meie piirkonda jääb palju talupidajaid, kellel on oma põllud renditud seal samas ehk nad kaotavad ka oma leiva. Kaotavad ka oma kogukonna, sest hajaasustuses elades see on hoopis teistmoodi, sa oled harjunud toimetama koostöös oma kogukonnaga, oled planeerinud lasteaia-, koolikohad. Mis sellest saab? Me soovime, et kompensatsioon nendele inimestele, kes kodu peaks kaotama, oleks väga läbi mõeldud koostöös nende elanikega, igati kaalutud ja et nad saaksid õiglase hüvitise,” rääkis Vahter.
Ala lähedale tuleb umbes 1000 liitlasele mõeldud linnak, mille täpne asukoht on veel kaalumisel. Harjutusalale on planeeritud tankitõrje ja mitmikraketiheitjad, kõige kõvemat müra hakkab tegema liikursuurtükk K9 müra. Mürahäiringute tõttu on riik valmis ostma ka piirist välja jäävaid kinnistuid.
Pevkuri sõnul kaasatakse kohalikke ning praegused piirid pole veel lõplikud. “Me väga loodame, et õnnestub kokkulepe saada. Varasem praktika näitab, et ühel juhul ei ole saadud kokkuleppele. Tuleb olla aus, avatud ja empaatiline,” sõnas minister.
Err.ee
