Kohila vallas, Urge külas asuvas Rehe talus tuvastati lindude gripp. Lindlast ei tohi linde välja viia ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine. Ümberkaudseid linnupidajaid teavitatakse ning neile seatakse piirangud. Palume linnupidaja osas mõistmist ja ametile töörahu.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul tuvastati nakatunud talus lindude gripi tüvi H5N1, mis põhjustab lindudel rasket haigestumist ja suurt suremust. „Linnupidamise kohale, kus peetakse ca 130 lindu on seatud kitsendused. Kõik linnud hukatakse ja linnupidamise ruumides teostatakse täielik puhastus ja desinfektsioon,“ kirjeldas Veetamm.
Amet teostab järelevalvet kõikide linnupidajate üle, kes jäävad lindlast kuni kümne kilomeetri raadiusesse. „Meile teadaolevalt on kümne kilomeetri raadiuses 30 linnupidamishoonet. Lisaks lindude seespidamise kohustusele tuleb järgida kõiki bioturvalisuse nõudeid, mis on vajalikud tõkestamaks lindude gripi laialdasemat levikut,“ kirjeldas Veetamm.
Kümne kilomeetri raadiuses nakatunud lindlast kehtestatakse piirangud, mis puudutavad lindude üle arvestuse pidamist, lindude liikumist farmist välja jne. Igat farmi hindab järelevalveametnik eraldi. Kõiki linnupidajaid, kes jäävad antud piirangutsooni, teavitatakse personaalselt ja antakse konkreetsed käitumisjuhised. „Palume neil linnupidajatel hoida oma linde kinnistes ruumides ning vältida kokkupuudet vee- ja metslindude või kõrvaliste isikutega. Juhul kui märkate lindudel haigustunnuseid, siis teavitada sellest koheselt ametit telefonil +372 605 4767,“ selgitas Veetamm.
Kuna Eestis nagu mujal Euroopas levib jätkuvalt lindude gripp ning tuvastatud on uus taudikolle, siis on oluline, et kõik linnupidajad suhtuksid väga hoolsalt bioturvalisuse meetmete täitmisesse.
Viiruse leviku pidurdamiseks peavad linnupidajad tagama, et kodulindudel ei oleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi ning linde tuleb sööta ja joota siseruumis või varikatuse all. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.
Linnugripi peamised sümptomid:
– harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
– isutus, uimasus kõhulahtisus;
– linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
– munatoodangu järsk langus.
Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
– väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
– ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
– enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
– juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
– välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.
Mida teha kui leiate surnud linnu:
– teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
– Kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.
Täiendus 3,03.2023
Raplamaal Urge külas Rehe talus kõrge nakkusohtlikkusega linnugrippi jäänud kodulinnud on praeguseks surnud või hukatud. Lindude omanik ei oska öelda, kuidas ohtlik haigus tema majapidamisse jõudis, küll aga jättis ta põllumajandus- ja toiduameti (PTA) teavitamata, et tegeleb linnukasvatusega.
Reedel käis kohapeal PTA põhja regiooni juhtivspetsialist Harles Kaup, et kõik ellu jäänud kodulinnud hukata.
“Tegemist on väga ohtliku haigusega. Ja tänaseks on selgeks saanud, et see on kõrge patogeensusega ka. See on üks ohtlikumaid linnuhaigusi, mis meid võib tabada. Ja kahjuks täna me oleme siin tunnistanud seda, et see haigus on meile jõudnud,” ütles Kaup.
Talu perenaine Taire ei oska öelda, kuidas viirus tema majapidamisse jõudis.
“Ma tõesti üldse ei oska mitte midagi kahtlustada ega arvata. See oli nagu välk selgest taevast. Meil olid erinevad veelinnud – haned, pardid –, paabulinnud, tuvid ja kanad,” rääkis ta.
Esimesed haigustunnused ilmnesid tema sõnul 15. veebruaril, kui kõik munakanad surid. Seepeale saatis Taire ühe kana laborisse testimiseks.
Kaup sõnas, et amet enne taudikahtlust ei teadnud, et Rehe talus linde peetakse.
“Meil oli informatsioon, et antud majapidamine tegeleb alpakade ja lammaste pidamisega. /…/ Loomapidajal on registri teavitamise nõue, antud loomapidaja ei olnud seda teinud, ei olnud teavitanud oma lindudest,” rääkis Kaup.
Niisiis kui ka koduses majapidamises linnud surevad või jäävad haigeks, siis ka sellest tuleb kohe teavitada põllumajandus- ja toiduametit.
Nakkushaiguse nimetus:
Lindude gripp
Sissejuhatus:
Lindude gripp ehk linnugripp on eriti ohtlik taud, millega kaasneb massiline lindude (ka loomade) haigestumine, suur suremus ja suur majanduslik kahju. Kodulindudest haigestuvad esmajoones kanad ja kalkunid, samuti faasanid, haned, pardid jne. Viirus levib ka metslindude seas. Linnugripi viiruse püsivaks koldeks looduses on veelinnud, kes ise seda taudi ägedas vormis ei põe. Linnugripp ohustab eelkõige linde, kuid sellesse võivad nakatuda ka inimesed.
Haigustekitaja:
Haigustekitajaks on senini olnud linnugripi viirus A/H5N1 antigeense struktuuriga. Viimastel aastatel on A/H5NI viiruse epidemioloogilised omadused muutunud. Kui alguses olid linnugripi nakkusallikateks ainult kanad ja pardid ning inimene nakatus pärast kontakti haigestunud lindudega, siis nüüd on kõrgelt patogeenne viirus isoleeritud ka metslindudel, sigadel, kassidel, leopardidel ja tiigritel. Kuna A/H5N1 antigeense struktuuriga gripiviirusega ei ole elanikkond varem kokku puutunud, siis puudub ka immuunsus selle täiesti uue gripiviiruse suhtes. Oht seisneb ka selles, et kui linnugripi viirus satub grippi põdeva inimese organismi, siis võivad viirused vahetada geneetilist materjali, mille tagajärjel võib moodustuda uus kõrgelt patogeenne viirus. On leidnud kinnitust ka inimeselt-inimesele viiruse levik, praegu küll ainult kinnistes rühmades. 21. – 23. juunil 2006. Jakartas (Indoneesia) toimunud MTO ja teiste rahvusvaheliste ekspertide koosolekul, mis oli kutsutud kokku Indoneesia linnugripi ennetamise ja pandeemiliseks gripiks valmisoleku komitee algatusel, arutati linnugripialaseid küsimusi seoses 27.aprillil-15.mail Karos, Põhja-Sumatras registreeritud linnugrippi (H5N1) nakkuskoldega, milles haigestus 8 lähisugulast, kellest 7 suri. Ekspertide hinnangul võis nakatumine toimuda lähikontakti tulemusena esimese haigega, seega ei saa täielikult välistada inimeselt-inimesele nakatumist.
Gripiviiruste kandjateks looduses on eeskätt veelinnud, kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, misjärel ei ole välistatud ka inimeste nakatumine (kokku on teada gripiviiruse 15 hemaglutiniini ja 9 neuraminidaasi alltüüpi). Inimestel on avastatud H1, H2, H3, H7, H9 hemaglutiniini alltüüpe ning N1, N2, N3, N7 neuraminidaasi alltüüpe. Sigadel on avastatud H1 ja H3, hobustel H3 ja H7 hemaglutiniini alltüüpe ning sigadel N1 ja N2 ning hobustel N7 ja N8 neuraminidaasi alltüüpe. Seega on erineva antigeense struktuuriga gripiviirused võimelised vahetama geene teise liigi gripiviirustega ning väljuma oma algsest reservuaarist – veelindude populatsioonist. Selle näiteks võib tuua linnugripiviiruse A/H5N1 inimagressiivseks muutumise, mis võib avada tee linnugripiviiruse pandeemilisele levikule inimestel.
Levimine:
Inimeste nakatumine linnugrippi on seni valdavalt toimunud ainult kokkupuutel haigestunud linnuga (nt linnufarmide ja –turgude töötajad, lihatöötlejad), kuid ei ole välistatud võimalus, et piiratud ulatuses võib kõrgelt patogeenne linnugripi viirus levida ka inimeselt inimesele.
On selge, et linnugripi näol on ka inimese jaoks tegemist raskekujulise nakkusega, mis küllalt sageli võib l patogeensusega A-gripiviirus H5N1, mis 1997. ja 1998. aastal nõudis Hongkongis kuue inimese elu.
Sama A-tüüpi gripiviirus on ka varasematel aastatel teinud suurt hävitustööd lisaks Vietnamile Jaapani, Lõuna-Korea, Hiina ja Hongkongi linnufarmides ja nendes maades on esinenud inimestel üksikjuhtudena linnugrippi.
Epideemiaoht
WHO on mures linnugripi võimaliku massilise leviku pärast ja ütles pandeemiahoiatuse välja juba mitu aastat tagasi. Seni pole midagi juhtunud, kui mitte arvestada veterinaarvaldkonda kuuluva puhtlinnugripi viiruse aktiviseerunud levikut kodulindude hulgas – jällegi Aasias, kuid ka Euroopas ja Venemaal. Epideemia või isegi pandeemia võib puhkeda juhul, kui tekib uus kõrge patogeensusega gripiviirusetüvi (nt linnugripi baasil), mis hakkab kiiresti inimeselt inimesele levima ja mille vastu kogu maailmas puudub vaktsiin ja pole ka tõhusaid ravimeid.
Eesti Sotsiaalministeerium on koostanud pandeemiaks valmisoleku plaani ja kavandanud riiklikult ravimivarude soetamise. Koos teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti keelanud lindude, linnutoodete ja sulgede sisseveo linnugripi riskipiirkondadest.
Haigusnähud:
Linnugripi haigusnähud inimesel:
• kõrge palavik (alates 38 kraadi), • pea-, lihas- ka kurguvalu, • köha ja nohu, • hingamisraskus, • silma sidekesta põletik, kõhulahtisus. • Raskem tüsistus on kopsupõletik, millega võib kaasneda hingamispuudulikkuse sündroom.
Eestis teostab linnugripi seiret lindudel Veterinaar- ja Toiduamet (VTA). Ka haiguskahtlusega või surnud mets- või kodulinnu puhul tuleb pöörduda VTA kohalike asutuste (veterinaarkeskuste) poole, mis on olemas igas maakonnas. (vaata Maakondade veterinaarkeskused)
Ennetamine:
Soovitused reisijatele ja teised ennetusmeetmed
WHO ei ole seoses linnugripiga inimestele reisikeeldu kehtestanud. Terviseamet soovitab riskipiirkondadesse mitte sõita, kui aga sõit on möödapääsmatu, siis tuleks vaktsineerida end tavagripi vastu. Linnugripi vastu praegune vaktsiin küll ei kaitse, kuid vaktsineerimine väldib organismis uue ohtliku viirusetüve tekkimise juhul, kui inimene peaks korraga nakatuma linnugripi ja nn sesoonse gripi viirusega.
* Samuti on soovitatav mitte külastada linnu/loomaturge ja -farme, * hoiduda kokkupuutest kodu- ja metslindude ning sigadega, * mitte süüa termiliselt töötlemata nii kodu- kui metslinnu liha või mune. Linnuliha tuleb enne tarvitamist kuumutada vähemalt 74 kraadini (lihatüki sees), ka linnumune tuleks korralikult termiliselt töödelda. * Oluline on täita hügieeninõudeid: pesta tihti käsi, reisil olles juua ohutut (pudeli- või keedetud) vett, söömiseks valida kuumtöödeldud toite jne. * Inimeste jaoks võivad ohtlikuks osutuda ka kohad, kus on viibinud nakatunud linnud, sest linnugripi tekitaja säilib keskkonnas kaua, näiteks sõnnikus 3 kuud, jahedas vees kuu aega. * Kindlasti ei maksa puutuda surnud linde ja hoiduda puutumast ka pindasid, mis on nende poolt saastatud. * Reisijatel on keelatud isiklikuks otstarbeks sisse tuua eluslinde ja linnulihatoodangut. Eestisse tagasisaabumisel ei ole isikutel lubatud siseneda loomakasvatushoonetesse- ja rajatistesse enne 48 tunni möödumist Eestisse saabumisest.
Riskipiirkonnas viibides tuleb pidevalt jälgida kohalikku epidemioloogilist olukorda ja tervisekaitselisi soovitusi. Teavet saab kohalikust meediast ja ametiasutuste kodulehekülgedelt, turistidele jagavad infot ka reisikorraldajad. Vastavalt Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele peab turismiteenuse pakkuja välisriiki sõitvale isikule nakatumise vältimiseks välisreisil tegema teatavaks:
1) külastatavas riigis nakkushaigustesse nakatumise ohu; 2) immuniseerimise või ravimite kasutamise otstarbekuse; 3) võimaluse saada enne reisi arsti nõuannet ja reisi ajal arstiabi ning reisijärgse tervisekontrolli vajalikkuse.
