Pärnu politsei uurib kaht juhtumit, kus alaealised tütarlapsed lõid endast pisut nooremat tüdrukut.
Esimene juhtum toimus nädala eest Pärnu Vanapargis ja kandus sealt edasi jõe äärde. Teine juhtum oli pühapäeval Tori vallas korteris.
Juhtumid pole omavahel seotud ja nii kannatanud kui ka löömises kahtlustatavad ei kattu. Mõlema juhtumi puhul tekitati kannatanule kergeid kehavigastusi ja politsei pidas löömises kahtlustatavad kinni.
Nädalataguses peksmisjuhtumis osalenud tüdrukud peeti 48 tunniks kinni.
Nädalatagune juhtum tuli avalikkuse ette, sest seda filminu jagas videot mitmel pool sotsiaalmeedias.
“Esimene juhtum oli esmaspäeval, 17. oktoobril, kui pealelõunasel ajal kaks tüdrukut lõid oma eakaaslast. Nende vanusevahe on küll väike, 13-aastane oli see, kes kannatada sai, ja 14 ja 15 aastat olid tüdrukud, kes lõid. Tundub, et mingi erimeelsuse tõttu kõik sai alguse. Alustasime kriminaalmenetlust ja selle käigus selgitame välja, mis täpselt juhtus, mis kellegi roll oli ja miks niimoodi alandati kedagi,” selgitas Pärnu politsei piirkonnagrupi juht Tõnu Kivis.
“23. oktoobril saime teate, et Tori vallas ühes korteris oli tüdrukute vaheline tüli, kus 14- ja 15-aastane tüdruk lõid tüdrukut, kes oli 12-aastane. Seal põhjustati ka kergeid kehavigastusi teisele tüdrukule, kannatanule ja loomulikult ebameeldivaid üleelamisi. Politsei kohe reageeris sellele ja kahtlusalustena peeti kinni kaks tüdrukut eile õhtul,” lisas Kivis.
Pärnu jaoskonna juht: selline vägivallatsemine tuleneb kambavaimust
Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt rääkis “Ringvaates”, et mõlema peksmisjuhtumi puhul said tülid alguse juba varem, kuid täpsema selgitab välja kriminaalmenetlus.
“See polnud kindlasti selline tüli, et nad said õues kokku ja keegi läks kellelegi kallale. Need tüdrukud on omavahel tuttavad ja see tüli põhjus jääb ikkagi eelnevatesse päevadesse,” ütles Kütt nädalataguse juhtumi kohta.
“Teine on jällegi juhtum, kus menetluse käigus selgitame, kus tüli alguse sai. Aga see tüli ei alanud sellest hetkest, kui mindi selle tüdruku koju. Selles korteris käis ka politsei, kus alaealised pidutsesid, alaealised panid kõik kuskile jooksu ja see kaklus juhtus järgneval päeval. Kas sellel on seost eelneva peoga midagi, selgitame menetluse käigus välja,” rääkis ta.
Küti sõnul mõlemas juhtumis osalenud tüdrukud üksteist teavad, kuid üks sündmus pole arenenud järgmiseks.
Politsei on tüdrukud üle kuulanud. Küti sõnul pole selliste tegude õigustuseks midagi öelda ning ilmselt tegutsesid noored kambavaimust.
“Pigem sellises vanuses noorte puhul tundub, et peksmine või vägivallatsemine tuleneb kambavaimust. Millegipärast mõned inimesed tahavad olla negatiivsed liidrid ja neid negatiivseid liidreid jäljendatakse, tahetakse nendega koos olla, see on popp ja huvitav. See on kummaline. Loomulikult me tahaks, et liidrid oleks positiivsed, et keegi teeb mingi heateo ette ja teised tahavad hoopis seda järele teha,” kommenteeris politseinik.
Kütt ütles, et ta pole ise ülekuulatud tüdrukutega kokku puutunud ning ei tea öelda, kas nad kahetsevad.
“Aga kui me neid kahte erinevat juhtumit võtame, siis võib-olla ühe tüdruku puhul paistab see natuke rohkem välja, et ta võib-olla käitub natukene üleolevamalt, talle ei ole võib-olla kohale jõudnud päris täpselt, millega ta on hakkama saanud,” lisas Kütt.
Üks tüdruk on tema sõnul ka varasemast politseiga rohkem kokku puutunud, teised vähemal määral.
“Enamusega neist, kes juhtumitega seotud, on politseil varasemalt kokkupuuteid olnud seoses alkoholi tarvitamisega alaealisena, on ka ühel juhul näiteks poest mingi näppamine olnud, pisemat sorti õigusrikkumised. Ühe tüdruku puhul saame öelda, et temal on politseiga kokkupuuteid oluliselt rohkem ja tema on ka ühe vägivallajuhtumiga varasemalt seotud, aga siis oli ta 13-aastane. Tema suhtes rakendati mõjutusvahendeid, 13-aastast meie seaduste järgi karistada ei saa,” selgitas Kütt.
Politsei on kohtunud ka tüdrukute perekondadega. Küti sõnul on ühe tüdruku perekonnas olnud varem vägivalda vanemate vahel. Kütt selgitas, et tihtipeale sellistes olukordades vägivaldne käitumine jätkub ka järgnevates põlvkondades.
Teiste tüdrukute puhul ei ole praeguse seisuga teada, et neil oleks perekondlik taust keeruline.
“Alati pole nii, et vanemad suudavad oma lapsi kõigest eemale hoida, kambavaim võib selle kõik üle kaaluda,” tõdes Kütt.
Kütt hoiatas ka inimesi, kes sotsiaalmeedias on kutsunud üles rünnanud tüdrukute vastu omakohut kasutama. “Vägivald ei saa mingi lahendus olla. Siin on oht, et kui keegi läheb kätte maksma, siis on väga lihtne, et temast saab
TÄIENDUS 28.02.2023
„Noh, mida sa ulud, sul ei ole näol mitte midagi viga, sa oled veel vähe saanud,“ lausub alaealine tüdruk oma eakaaslasele, misjärel virutab talle jalaga kõhtu. Niiviisi kirjeldab hiljaaegu avaldatud kohtuotsus läinud aasta sügisel lahti rullunud Pärnu peksuskandaali võikaid asjaolusid.
Lääne ringkonnaprokuratuuri prokurör Pille Juhkov sõnab, et ühe tüdruku suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalasja oportuniteediga, neli tüdrukut tunnistas Pärnu maakohus süüdi
Neli tüdrukut tunnistas kohus kriminaalkorras süüdi. „Kõik tüdrukud peavad pärast kohtuotsust katseajal regulaarselt kohtuma kriminaalhooldajaga, järgima käitumiskontrolli nõudeid, ei tohi tarvitada alkoholi ega narkootikume ning peavad nädalavahetuseti viibima kodus. Lisaks peavad nad läbima kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammi, mis valitakse lähtuvalt konkreetse noore vajadustest. Samuti määrati neile kõigile kannatanu suhtes lähenemiskeeld,“ selgitab Juhkov.
Kui noored mõnda neist nõuetest rikuvad, saab kohus mõjutusvahendeid lisada. Näiteks noore kinnisesse lasteasutusse suunata või kahe tüdruku puhul ka tingimisi vangistuse täitmisele pöörata.
Loe edasi SIIT
Allikas: Õhtuleht.ee
