Täiendatud 30.11
Endise haridusministri Mailis Repsi kaitsja Paul Keres ütles intervjuus Kuku raadiole, et prokuratuur ei ole süüdistuse kokkupanemisel olnud kuigi objektiivne ja mitmest aspektist paistab välja prokuratuuri kallutatus.
Kerese kinnitusel Reps end omastamises kindlasti süüdi ei tunnista. “Ei, kindlasti ei tunnista, seal on nii palju erinevaid asju kokku pandud: erinevad pisikesed arved ja suhteliselt pisikesed asjad, mille puhul prokuratuur väidab, et Mailis Reps on kavakindlalt tegutsenud eesmärgiga, viia ministeerium eksitusse, et talle hüvitaks mingi kulu. Aga seda eksitusse viimise momenti on seal iseenesest täiesti võimatu tõendada. Tunnistaja kinnitab, et ta pole arvega üldiselt tegelenudki. Süüdistuses on mitmeid selliseid väga imelikke ja märkimisväärseid vastuolusid,” selgitas Keres.
“Paraku meie näeme päris selgelt seda, et prokuratuur ei ole olnud antud juhul kuigi objektiivne. Mitmetest aspektidest paistab välja prokuratuuri kallutatus Mailis Repsile ebasoodsas suunas. See ei ole vandenõuteooria,” märkis Keres.
Tema sõnul piisab sellest, kui vaadata paari aasta taguseid Facebooki postitusi, mida seal prokuratuuri kõrged esindajad Keskerakonnast ja nende liikmetest arvavad.
“Mailis Reps on pandud päris kahetsusväärsesse olukorda. Omaette teema, mille üle tasub ühiskonnas arutleda, on see, et igal inimesel on õigus vaikida, kui toimub tema eeluurimine. Ka kohtus on tal õigus vaikida. Aga millegipärast paistab nii, et Eesti poliitikutele seda õigust ei anta. Ehkki neil seaduse järgi on kriminaalmenetluses vaikimisõigus olemas, siis oma töös ei saa nad mööda saata ühtegi päeva, ilma et selle kohtuasja kohta neilt midagi uuritaks. See muidugi raskendab võimalusi efektiivse kaitse rakendamisel,” nentis Keres.
“Ma väidan, et Mailis Reps ei ole üldse tekitanud kahju, see on hinnangu küsimus. Ilmselt on ta olnud üks paremaid haridusministreid, kes on Eesti haridusvaldkonda juhtinud. Seda kahju, mida talle ette heidetakse, ta kindlasti tekitanud ei ole ja kriminaalasi on ise ka püsti pandud selles mõttes väga suurte jõupingutustega, et on võetud 60-eurone asi ja siis 70-eurone asi ja siis 150-eurone asi, aga kõik need kulutused on täiesti erinevad. Need on toimunud kõik erinevatel aegadel ja erinevates olukordades,” rääkis Keres.
“Prokuratuur on püüdnud nad kokku traageldada kriminaalasjaks just selle kaudu, et ta ütleb, et kõik need eraldiseisvad juhtumid on kantud ühest ja samast tahtlusest. Seetõttu ongi neil õnnestunud teha see asi kriminaalasjaks, muidu need oleksid väärteoasjad,” ütles Keres.
Esmaspäeval esitas riigiprokuratuur Mailis Repsile süüdistuse omastamises ja kelmuses. Süüdistuse kohaselt kulutas Reps ministeeriumi raha isiklikuks tarbeks ligikaudu 7500 eurot.
Prokuratuur esitas endisele ministrile omastamise ja kelmuse süüdistuse
Riigiprokuratuur esitas täna endisele haridus- ja teadusminister Mailis Repsile omastamise ja kelmuse süüdistuse.
Omastamise pani Mailis Reps süüdistuse kohaselt toime, kui andis haridus- ja teadusministrina ministeeriumi töötajatele korraldusi enda lastega seotud ülesannete täitmiseks. Lisaks on M. Repsile süüdistus esitatud ebaseaduslikus ministeeriumi kütusekaardi kasutamises ja ministeeriumi ruumides enda sünnipäeva pidamisega seotud kulutuste katmises.
Samuti esitati süüdistus kelmuse toimepanemises, mille tulemusel soetas ministeerium M. Repsile koju soovitud kohvimasina, tasus tema perekonnaliikme lennukulusid, maksis vabaajaüritusega seotud transpordi ja majutuse ning M. Repsi restoranis tähistatud juubelisünnipäeva eest.
Süüdistuse kohaselt kattis Mailis Reps ministeeriumi varast isiklikke kulutusi ca 7500 euro eest.
Riigiprokurör Denis Tšasovskih sõnul on igal riigiteenistujal kohustus seista hea selle eest, et riigivara kasutataks eesmärgipäraselt. „Ühiskond ei pea taluma priiskamist ja veelgi vähem kuritarvitamist riigivaraga ümberkäimisel, mis kahjustab riiki varaliselt aga ühtlasi mõjutab ka kogu avaliku sektori mainet ja usaldusväärsust. Kehtivad reeglid on piisavalt selged tegemaks vahet enda ja riigi vajaduste vahel ning vältimaks isiklike kulude riigile veeretamist.“
„Õigusnormid kehtivad kõigile ja kõrge positsioon avaliku teenistuse hierarhias ei anna õigust neid norme omakasupüüdlikult painutada – vastupidi, sellega kaasneb kõrgendatud ühiskonna ootus teenistuja eeskujulikkuse osas,“ lisas Tšasovskih.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepa sõnul alustas politsei menetlust ajakirjanduses avaldatud uurimuse pinnalt. „Alustatud väärteomenetluse käigus ilmnes, et riigi vara väärkasutamine on toimunud korduvalt ja suuremas ulatuses kui algselt kirjutati, mistõttu oli alust seda edasi uurida kriminaalmenetluses. Mõistsime ka avalikkuse ootust saada vastuseid, mistõttu viisime uurimise läbi võimalikult kiiresti, kontrollides seejuures põhjalikult menetluse käigus ilmnenud uusi asjaolusid ja tõendeid.“
