Õiguskantsler Ülle Madise sõnul tekitab sotsiaalministeeriumi eelnõu vaktsineerimise muutmiseks segadust ja seda tuleb muuta.
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, millega saaks koolilapsi vaktsineerida nende soovil ka kooliõed.
Madise sõnul tekitab eelnõu aga segadust ja vajab muutmist. “Nii tundlikul teemal tuleb olla täpne ja üheselt selge, lapsevanemate huvide ja hirmude ning arstide ja õdede töörahuga tuleb alati arvestada, nende elu ei tohi keerulisemaks teha, kui see niigi on,” kirjutas Madise sotsiaalmeedias.
“Määruses ei tohi omavahel segada teemasid, mis kokku ei kuulu ja jätavad õigustatult mulje, justkui tehtaks laste ja noorte vaktsineerimise korralduses põhimõttelisi muudatusi. Seda ei saagi teha, sest seadus kehtib ja määrus ei saa seadust muuta,” ütles Madise.
Madise märkis, et Eestis on vaktsineerimine seaduse järgi vabatahtlik ja alaealise vaktsineerimine otsustatakse lapsevanematega ühiselt. “Last ega noort ei tohi panna olukorda, kus ta satub koolis löögi alla oma pere valikute tõttu,” märkis Madise.
Madise sõnul saab erandina vaktsineerimise üle otsustada kaalutlusvõimeline noor ehk alates 15.–16. eluaastast, kui ta selleks vanema nõusolekut ei saa.
“Määrused peavad olema selged ja seadusega kooskõlas. Ühtki arsti ega õde, sh kooliõde ei tohi sundida segase määruse ja seaduse koosmõju määratlema, igaüks isemoodi ja ebaõiglase surve all,” ütles Madise.
Madise tõi seejuures välja, et immunoprofülaktika komisjoni seisukoha järgi ei ole terveid lapsi ega noori vaja vaktsineerida koroonaviiruse vastu ning end peaksid vaktsineerima eelkõige riskirühma kuuluvad inimesed.
Praegu puudub kooliõdedel ühtne regulatsioon, kuidas laste kaalutlusvõimet hinnata ja see pärsib neid seda tegema.
TÄIENDUS: 14.12.2022
Sotsiaalministeerium tahab anda kooliõdedele õiguse lapsi vaktsineerida ka juhul, kui nende vanemad ei ole sellega nõus, aga laps on meediku hinnangul kaalutlusvõimeline. Kooliõe hinnangul on määruse muudatus vajalik, kuid paika tuleb panna täpsed kriteeriumid, mille alusel saab medõde lapse otsust hinnata.
Perearstid vaktsineerivad lapsi juba praegu, kui noor selleks ise soovi avaldab. Nüüd tahetakse sama õigus anda ka kooliõdedele, seni on koolides vaktsineeritud vanema nõusolekul.
“See on väga normaalne, et lapsevanemad on kursis, mis nende lapsega koolis toimub, kuid küsimus on selles, et kui lapsevanem millegipärast arvab, et ei tohi last vaktsineerida, samal ajal kui laps ise on piisavalt küps ise otsustama, et ta soovib vaktsineerida, et siis kelle sõna on tähtsam,” lausus advokaat, meditsiiniõiguse ekspert Ants Nõmper.
Nõmperi sõnul tõstatasid probleemid naistearstid, kes olid mures emakaelavähi vastase vähese vaktsineerituse üle. Seda HPV vaktsiini tehakse 12 –13-aastastele tüdrukutele.
“Suures plaanis lapse õigused on kõige olulisemad ja meil on viimasest ajast näiteid, kus psühhiaatri juurde ei saanud ilma lapsevanema nõusolekuta. Meil on regulatsioon olnud, kus alaealine tüdruk ei saa ilma ema nõusolekuta aborti teha. Kõik need regulatsioonid on tühistatud, ära muudetud, sest need on põhiseadusega vastuolus,” ütles Nõmper.
Kuigi õiguskantsler tegi oktoobri lõpus sotsiaalministeeriumile ettepaneku määrust muuta, ollakse nüüd esitatud eelnõu suhtes kriitilised.
“Põhiprobleem on selles, et kooliõdedel ei teki tervikarusaamist, kuidas koolilaps lapspatsiendina, kuidas tema teavitamise nõusolekut ja/või tema seaduslikult esindajalt nõusoleku saamine toimub,” lausus õiguskantsleri nõunik Martin Kadai.
Kadai sõnul on üldpõhimõtted võlaõigusseadusega paika pandud ning selle järgi kaalutlusvõimeline noor ehk 15–16-aastane võib vaktsineerimise üle ise otsustada. Praeguses määruse eelnõus vanusepiirang puudub.
“Seda vanusepiirangut tervishoiuteenuste osutamisel tõesti paika pole pandud ühetaoliselt ja on see põhimõte, et hinnatakse kaalutlusvõimet,” ütles Kadai.
Õismäe vene lütseumi kooliõe Olga Sizõi sõnul on üksikuid juhuseid, kui 15-, 16-aastane noor soovib end vaktsineerida, kuid tema vanem on selle vastu. Ilma vanema nõusolekut tema ei vaktsineeri. Kooliõde peab plaanitud muudatust hädavajalikuks.
“Riigil peavad olema ühtsed kokkulepped, mis kriteeriumid ja mis vanuses peab arvestama ja arusaama, mis vanuses laps on võimeline otsust tegema, kas teda vaktsineeritakse või mitte,” ütles Sizõi.
Algselt oli plaanis uus määrus jõustada uuest aastast, kuid terviseminister Peep Petersoni sõnul ohtra vastukaja tõttu lükkub see edasi.
“Õiguskantsleri loogika on raudkindel ja väga veenev. Me teeme uue kohtumise nii lastekaitse liiduga kui ka kooliõdedega, et kuidas lapse otsuse aktsepteerimine on võimalik,” ütles Peterson.
Nii advokaat, kooliõde kui ka minister on ühel meelel, et kui lapsevanem on andnud nõusoleku, aga laps end vaktsineerida ei soovi, siis tuleb lapse soovi austada, sest Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik.
Täiendus 14.12 kell 15.00
Sotsiaalministeerium saatis eelmisel nädalal ühekorraga kooskõlastusringile kaks vaktsineerimisega seotud määrust, millest ühes täpsustatakse koolis vaktsineerimise korraldust. Teise määruse muudatused on eeskätt seotud vaktsineerimise korraldamise ülesannete üleandmisega terviseametist haigekassasse. Ühtlasi lisatakse riiklikku immuniseerimiskavasse COVID-19 vaktsiinid, et neid oleks ka 2023. aastal võimalik haiguse riskirühma kuuluvatele inimestele tasuta pakkuda. Koolides COVID-19 vastast vaktsineerimist ei ole plaanis.
„Meie eesmärk on hoida noorte elusid ja usaldada nende valikuid. Noored on järjest taibukamad. Praegu on olukord, kus lapsel on võimalik saada vaktsiini perearsti juures, kes hinnates lapse kaalutlusvõimet saab vaktsineerida last tema soovil ka siis, kui vanemad on sellele vastu. Kooliõdedel selleks selgelt sõnastatud õigus puudub ning seetõttu on praktika koolides erinev. Sotsiaalministeeriumi poole on pöördunud nii õiguskantsler kui mitmed arstide erialaliidud, kes on palunud koolides vaktsineerimise reeglid ühtlustada,“ selgitas tervise- ja tööminister Peep Peterson.
Koolis vaktsineerimine puudutab 13-aastastele tehtavat mumpsi, leetrite ja punetiste vastast vaktsiini, 15-17- aastastele tehtavat difteeria, teetanuse ja läkaköha vaktsiini ning 12-aastastele tehtavat HPV-vastast vaktsiini. Samuti võimaldatakse erandjuhtudel vaktsineerimist ka koolieelsete vaktsineerimistega hilinenud lastele.
COVID-19 vastased vaktsiinid lisatakse riiklikku immuniseerimiskavasse
Juba praegu on alaealistel, kes võimelised vastutustundlikult kaaluma vaktsineerimise poolt- ja vastuargumente, võimalik võlaõigusseaduse järgi end vaktsineerida perearsti juures. Ka siis, kui vanem pole nõusolekut andnud. Nüüd tahame sama õiguse anda ka kooliõdedele, kuna erinevate koolide praktika on erinev – osa kooliõdesid lähtuvad võlaõigusseadusest ja teised vaktsineerivad üksnes siis, kui on olemas lapsevanema nõusolek.
Määruse muudatus näeb ette, et kui õpilane soovib vaktsineerimist, aga vähemalt üks lapsevanem seda ei toeta, siis kooliõde võib hinnata õpilase kaalutlusvõimet ja vaktsineerida vastutustundeliselt poolt- ja vastuargumente kaaluvat õpilast tema enda soovil. Seda samamoodi, kui praegu teeb perearst.
COVID-19 vastased vaktsiinid lisatakse riiklikku immuniseerimiskavasse, et võimaldada ka 2023. aastal tasuta COVID-19 vaktsineerimist haiguse riskirühma kuuluvatele inimestele. Muudatus ei ole seotud koolis vaktsineerimisega.
Eesti arstid ja õed leiavad, et igal otsustusvõimelisel isikul, ka neil, kes ei ole veel täisealised, on õigus otsustada oma tervise üle ning nad toetavad kooliõdedele õiguse andmist vaktsineerida kaalutlusvõimelist õpilast ka siis, kui vanemad selleks nõusolekut ei anna.
“Tervitame sotsiaalministeeriumi algatatud määruse eelnõu, mille eesmärk on kaitsesüstimise korraldamise põhimõtete ühtlustamine,” seisab perearstide seltsi, arstide liidu, infektsioonhaiguste seltsi ja õdede liidu kolmapäeval tehtud ühisavalduses.
“Kooliõed on väljaõppinud spetsialistid, kellel on suur kogemus vaktsineerimisel ning laste ja lastevanemate nõustamisel. Määrusega viiakse nende tegevus kooskõlla võlaõigusseadusega. Õigusselgus on vajalik, et kooliõed saaksid teha oma tööd sihipäraselt.”
Kui imikuid ja koolieelikuid vaktsineeritakse perearstikeskustes, siis teismeliste vaktsineerimine toimub koolis. “Koolis vaktsineeritakse 12-aastaseid papilloomiviiruse, 13-aastaseid mumpsi, leetrite ja punetiste ning 15–17-aastaseid difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu. Rutiinset vaktsineerimist COVID-19 vastu koolides ei tehta ja pole ka plaanis teha. Kooliõpilaste vaktsineerimine peab olema läbimõeldud, lihtne ja lapse otsustusõigust arvestav. Seni on just teismeliste vaktsineerimist ja kooliõdede tegevust puudutav määrus olnud ebamäärane. Vastukäiva seadusandluse tõttu on osa kooliõdedest vaktsineerimisel juhindunud kaalutlusvõimelise lapse otsustusõigusest, teised aga on toiminud vaid lapsevanema soovide järgi,” seiseab meedikute kutseühenduste avalduses.
Vaktsineerimine on oluline osa tervislikest eluviisidest
“Vaktsineerimine on oluline osa tervislikest eluviisidest. Eesti Vabariigi põhiseaduses on sätestatud igaühe õigus tervise kaitsele ja see hõlmab muu hulgas ka õigust olla kaitstud ohtlike haiguste eest. Kaitsesüstimine on lapse huvides, sest vaid nii saavutatakse kaitse nakkushaiguste, difteeria, lastehalvatuse ja teiste haiguste vastu ohutul, kontrollitud viisil. Igal lapsel on õigus saada vaktsineerimise kohta teaduspõhist infot.”
Meedikute kutseühenduste avalduse kohaselt ütlevad õiguskantsleri kantselei juhised lapsesõbraliku tervishoiu kohta, et lapse tervise ja raviga seotud asjaolusid tuleb lapsega arutada, arvestades tema vanust ja küpsust.
“Tervishoius kehtib reegel, et patsienti võib läbi vaadata ja ravida üksnes tema nõusolekul. Ka lapsel on õigus teha oma tervisesse puutuvaid otsuseid, kui ta on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma. Kui laps selleks võimeline ei ole, on otsustusõigus ja vastutus lapse vanematel. Lapse kaalutlusvõimet konkreetses olukorras hindab tervishoiutöötaja. Õiguskantsleri kantselei infolehes on välja toodud, et üldjuhul on juba 14-aastased lapsed piisavalt küpsed, et otsustada ravi üle. Toonitame ka seda, et kui laps ei ole vaktsineerimisega nõus, siis seda ei tehta – ka juhul, kui lapsevanem seda soovib. Tervishoiutöötajad ei tee meditsiinilisi protseduure kunagi sunniviisiliselt.”
Eesti arstid ja õed kutsuvad üles austama iga inimese, sealhulgas kaalutlusvõimelise lapse õigust teha oma tervisesse puutuvaid otsuseid ise, küsides vajadusel nõu kooli tervishoiutöötajalt, pereõelt või perearstilt.
