Ukraina kohus mõistis süüdi esimese Vene sõjaväelase, seersant Vadim Šišimarini, tsiviilisiku tahtliku mõrva eest Sumõ piirkonnas. UNIANi korrespondendi sõnul tegi vastava otsuse Kiievi Solomenski ringkonnakohtu kohtunike kolleegium.
28. veebruaril 2022 tappis 21-aastane Vene sõjaväelane Sumõ oblastis Tšupakhivka külas relvastamata 62-aastase elaniku.
“Šišimarin tunnistada süüdi kuriteo toimepanemises ja karistada teda eluaegse vangistusega. Karistuse kandmise tähtaega hakatakse arvestama 1. märtsist,” luges kohtuasja eesistuja ette kohtuotsuse.
Šišimarinile esitati süüdistus sõjaseaduste ja -tavade rikkumises, sealhulgas ettekavatsetud mõrvas (Ukraina kriminaalkoodeksi artikli 438 2. osa). Tegemist on esimese okupandiga, kes on Ukraina sõja ajal tsiviilisiku tapmise eest kohtu alla jõudnud.
Kohtuotsuses märgitakse, et vaatamata süüdistatava ütlustele, et ta tabas Šelihhovit väidetavalt kogemata, jõudis kohus järeldusele, et mõrv pandi toime otsese tahtlusega. Eelkõige selgus Šišimarini ütluste andmise käigus kohtus, et ta võis keelduda korraldust täitmast ja mitte tulistada tsiviilisiku pihta, kuna okupant ei tundnud talle käsu andnud meest isiklikult ja tal puudusid sõjaväelise auastme tunnused.
Kohtuniku sõnul süüdistatav seda isikut ei tundnud ja korraldus oli ebaseaduslik. “Seega ei oleks ta tohtinud seda täita, kuid siiski tegi ta seda,” märkis ta. “Samas sai ta kohtu hinnangul aru et talle antud korraldus oli selgelt kuritegelik ning ta võis keelduda ja kuriteokorraldust täites oli tal võimalus teeselda, et ta ei tabanud kannatanut. Vastupidi, suunates automaati ohvri poole, tulistas ta 3-4 lasku, millest üks kuul tabas meest pähe.”
Kohtu hinnangul tegutses Šišimarin otsese tahtlusega, mistõttu kohus ei usalda süüdistatava ütlusi ning lükkab ümber tema kaitsja väited, et okupant ei kavatsenud Šelihhovit tappa.
Sellest tulenevalt tuvastas kohus, et Šišimarin pani Vene armee sõjaväelasena toime kuriteo, mis seisneb sõjaseaduste ja -tavade rikkumises ning on seotud tahtliku mõrvaga. Samuti lisas kohtunik, et süüdistatava süü kuriteos leidis kohtuprotsessi käigus igakülgset kinnitust ega ole kahtluse all.
Karistusliigi ja -meetme määramisel võtab kohus kohtuniku sõnul arvesse toimepandud kuriteo raskust – eriti raske kuritegu ja toimepanija isikut, kes sai aru, et ta tungis sõjaväelise formatsiooni koosseisus iseseisva ja suveräänse riigi territooriumile. “Kuna süüdistatav tunnistas kuriteo asjaolusid vaid osaliselt , ei tunnistanud oma tegu siiralt ja püüdis kohtu eest varjata kõiki oma kuriteo asjaolusid – eelkõige otsest tahtlust tappa, ei saa kohus tunnistada tema kahetsust siiraks,” rõhutas kohtunik.
Kohtuotsuse kohaselt on karistust kergendavateks asjaoludeks vaid aktiivne abistamine kuriteo lahendamisel ning karistust raskendavateks asjaoludeks on kuriteo toimepanemine eaka inimese vastu ja kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt eelneval kokkuleppel.
Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles esmaspäeval, et Moskva on mures Vene palgasõduri Šišimarini olukorra pärast ja otsib võimalusi tema kaitsmiseks.
“Loomulikult tunneme oma kodaniku saatuse pärast muret. Kahjuks pole meil võimalust tema huve kohapeal kaitsta, sest tegelikult meie asutused (Ukrainas) lihtsalt ei tööta. Aga see ei tähenda, et me ei kaaluks võimalust jätkata katseid teiste kanalite kaudu,” ütles Peskov.
“Iga Vene kodaniku saatus on meile ülimalt tähtis,” rääkis presidendi pressisekretär.
Loe ka: KOHUTAV: 2 Vene sõdurit vägistasid Ukrainas 1-aastase lapse, kes suri.
