Tag Archives: uudised

Välisministeerium lisas minister Margus Tsahkna India-visiidi delegatsiooni influencer Karl-Gustav Kurni, kelle peaaegu 3000 euro suurused reisikulud kattis riigieelarve, teatab ajakiri Kroonika. “Mul helistati ja pakuti võimalust minna Indiasse. Nii ma siis läksingi nädalaks koos Tsahknaga Indiasse, et teha koostööd Välisministeeriumiga ja näha, kuidas see kõik toimib. Jagan oma jälgijatega, millega

Riigikogu võttis täna vastu kolm seadust, millega võimaldatakse kultuurkapitali nõukogul otsustada veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, soodustatakse kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel ning denonsseeritakse Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping. Riigikogu võttis vastu kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse (338 SE), mis

Eesti ja Ukraina vahel toimus eile, 19. märtsil kahepoolse julgeolekukokkuleppe ametlike läbirääkimiste esimene voor. Julgeolekukokkuleppe eesmärk on tugevdada Eesti ja Ukraina julgeolekukoostööd ning kinnitada Eesti pikaajalise ja igakülgse toe jätkumist Ukrainale. „Eesti ja Ukraina kokkuleppe sisu keskendub peamiselt kaitse- ja julgeolekukoostööle, kuid käsitleb ka laiemaid teemasid nagu Ukraina integratsioon Euroopa

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mis võimaldab rahastada veel üht riikliku tähtsusega kultuuriehitist, kui see ei mõjuta juba pingereas olevate objektide valmimist. Samuti parandab seadus loomeinimeste sotsiaalseid tagatisi. Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus (338 SE) võimaldab kultuurkapitali nõukogul kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul otsustada

Riigikogu infotunnis vastas kliimaminister Kristen Michal parlamendiliikmeküsimusele, mis käsitles loodussõbralikkust. Riigikogu liikme Aivar Koka küsimus puudutas loodussõbralikkust ja makse. Ta soovis teada, kuidas läheb nõndanimetatud biokohustuse täitmise üle järelevalve teostamine. „Turuosalistel on juba aastaid olnud tõsine kahtlus, et üks turuosaline ei täida biokohustust nõuetekohaselt. Vastavad rikkumised on ulatuslikud ning tõenäoliselt

29. märts kuni 1. aprill tähistatakse Euroopas ülestõusmispühi ning seetõttu liiguvad pankadevahelised maksed alljärgnevalt: Kui makse jõuab panka:Saadame makse saaja pankaEesti-sisene makse28. märtsil pärast kella 17.0002. aprillil Kõigi välismaksete väärtuspäev nihkub pühade võrra edasi. Luminori pangasisesed maksed liiguvad pühade ajal tavapäraselt. Laekuvaid välkmakseid töödeldakse ööpäev läbi, kaasa arvatud nädalavahetustel ja riigipühadel. Soovitame pühade ajal

Luminori kevadise majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduse väljavaade muutumas pärast pikka mõõnaperioodi mõõdukalt optimistlikuks. Kuigi aasta kokkuvõttes on oodata 1%-st SKT-langust, siis teisel poolaastal võib näha juba positiivsemaid arenguid ning oodata nii ostujõu taastumist kui ka ekspordi kasvu. Pikaajalise majanduskasvu saavutamine eeldab aga riigilt ja ühiskonnalt jõulisemaid samme.  Luminori peaökonomisti

Esmaspäeval toimunud Narva Muuseumi nõukogu erakorralise koosoleku eel saatis nõukogu liige Aleksei Mägi mulle, linnapeale ja meediaväljaannetele kirja, kus väljendas vaateid, mis ei tee au ühelegi Eesti mäluasutuse juhtorgani liikmele. Leian, et Narva linna poolt nimetatud nõukogu liikmed Aleksei Mägi ja Vadim Orlov peaksid avalikult muuseumi juhi Maria Smorževskihh-Smirnova ees

Sagedased metsatulekahjud, terviserikkeid tekitavad kuumalained, ohustatud energia- ja toidujulgeolek – selliseid ja veel kümneid riske toob värskes Euroopa kliimariskide hindamise aruandes (EUCRA) välja Euroopa Keskkonnaagentuur. EUCRA kohaselt on mitmed riskid juba saavutanud kriitilise taseme ning võivad ilma kiirete ja otsustavate meetmeteta muutuda reaalsuseks. Kliimariskide hindamise aruanne tuvastas 36 peamist kliimariski, mille

Rahandusminister Mart Võrklaev saatis valitsusse eelnõu, millega vähendatakse 2025. aastast vajadust kasutada 1- ja 2-sendiseid. “Pisikeste sentide ostujõud on väike ja neid maksmisel väga ei kasutata. Nii jäävadki need pigem rahakotti või taskusse vedelema või kaovad üldse ära. See tähendab pidevat vajadust ja ka kulu neid juurde toota, sest poodidel