Tag Archives: uudised

Valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid puudutavate Euroopa Liidu õigusaktide ajakohastamisel. Suund on kehtestada kogu Euroopas lubatud maitseainete nimekirjad ja seada nikotiinisisaldusele ülempiirid, keelustada internetimüük ja võtta kasutusele atraktiivsust vähendavad standardpakendid. Lisaks soovitatakse laiendada suitsuvabade alade ulatust ja keelata ühekordselt kasutatavate e-sigarettide turustamine. Eesti peab vajalikuks just

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse perehüvitiste seadusesse ühe või mõlemad vanemad kaotanud lastele toitjakaotuspensioni asemele ühtlane toitjakaotustoetus. Uuele süsteemile üleminek on planeeritud 1. oktoobrist 2026. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul ei sõltu loodava toetuse suurus edaspidi lahkunud vanema poolt välja teenitud vanaduspensionist ega pereliikmete arvust, vaid on

25. juunist algab romusõidukite kokku kogumise kampaania, mille raames saab pikalt seisnud, osaliselt lammutatud ja kehvas seisukorras sõidukeid ära anda tasuta. Kahe aasta pärast tuleb hakata selliste sõidukite eest maksma mootorsõidukimaksu. Lisaks esitas Kliimaministeerium valitsusele eelnõu, mille vastuvõtmisel Riigikogus saab 2025. aastast riigilõivu vabalt ja ilma lammutustõendita kustutada liiklusregistrist kadunud

Venemaa välisministeeriumi kodulehel avaldatud ametlikus teates on märgitud, et Eesti väljaannetest on piiratud ligipääs Kaitseliidu vabatahtlike blogile Propastop, rahvusringhäälingule ning Delfile. Tuntumatest Euroopa väljaannetest on piirangute nimekirjas Saksa ajalehed Der Spiegel, Die Zeit ja Frankfurter Allgemeine Zeitung, Prantsuse ajalehed Le Monde ja La Croix, Prantsuse uudisteagentuur AFP, Hispaania ajalehed El

„Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) välja antud määrused Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi ja endise kaitseministri Sergei Šoigu vahistamiseks on suur samm edasi karistamatuse vältimiseks ja õiglase rahu saavutamiseks. Meie jaoks on põhimõttelise tähtsusega, et need kes hävingut külvavad ning ukrainlaste elusid hävitavad, saaksid selle eest ka vastutusele võetud. Me ei

Euroopa Liit jõudis kokkuleppele Venemaa külmutatud riigivaradelt teenitud tulu esimese makse kasutamises. Juuli lõpus laekub Euroopa Komisjoni arvele umbes 1,4 miljardit eurot, mis kulutatakse Ukrainale kiirkorras laskemoona ja õhukaitse ostmiseks. Eestil on otsuse elluviimisel kandev roll. „See on õiglane otsus, sest nii saab Ukraina relvastust Venemaa enda riigivaralt teenitud kasumiga,

Teisipäevast, 25. juunist algab Tallinna ringtee km 9,7–11,7 Jüri jaotusringi taastusremont, mille eesmärk on parandada liiklusohutust ja sõidutingimusi, tõsta tee kandevõimet ning eemaldada katte ebatasasused ja praod. Teetööd toovad kaasa muudatusi liikluskorralduses. Taastusremondi käigus paigaldatakse kattele vajalikus ulatuses tasanduskiht, viiakse läbi freesimist ja tasandusfreesimist, parandatakse sõiduteele tekkinud defektid, uuendatakse teekatte

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil Eesti seisukohad Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu läbirääkimiste kohta. Komisjoni esimees Liisa Pakosta selgitas, et Eesti jaoks on oluline, et tudengite õppimisvõimalused Ühendkuningriigi ülikoolides paraneks, õppemaks väheneks ja tekiks soodustingimustel tervisekindlustuse võimalus. „Euroopa Liidu väärtus Eesti jaoks

Autor Helen Rohtmets-Aasa saab Riigikantseleilt 30 tuhande euro suuruse stipendiumi Aleksander Warma akadeemilise biograafia koostamiseks. „Aleksander Warmat tuntakse ennekõike kui diplomaati, kes oli Eesti saadik Soomes meie riigile saatuslikul 1940. aastal ning hiljem Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidja peaministrina eksiilis,“ ütles Helen Rohtmets-Aasa. „Tegelikkuses oli Warma tegevusväli märksa laiem. Senisest põhjalikumat

Eesti riigil on hetkel viis aktiivset võlakirja, millest kolm neist kauplevad rahvusvahelisel turul ja kaks pole noteeritud. Eeldatavasti saavad tulevased rahvavõlakirjad noteeritud Tallinna börsil, et need ka jaeinvestorile saadaval oleks. Milliseks võiks aga nende paberite tootlus kujuneda nii aktiivsete Eesti kui ka Balti börsil noteeritud Läti ja Leedu võlakirjade näitel?