Tag Archives: Majandus

Järgmise aasta jooksul keskenduvad Balti riikides ettevõtted jätkusuutlikkuse investeeringutes eelkõige süsiniku jalajälje mõõtmisele, selgub SEB uuringust.12 kuu investeeringutes pöörab Eestis CO2 heitmete andmete kogumisele tähelepanu 51% ettevõtetest, Lätis 45% ja Leedus 58%.„Uute regulatsioonide jõustumisel on keskkonnajalajälje mõõtmine tugevalt investeeringute fookuses. Näeme, et üha enam organisatsioone palkab eraldi kestlikkuse töötajaid ning

Eesti sisemajanduse koguprodukt oli 2023. aastal jooksevhindades 38 miljardit eurot, Harjumaa osakaal sellest oli 62%, Tartumaa oma 12%. Teenindussektori osa Eesti majandusest oli 2023. aastal ajaloo kõrgeim – 73%. Eelmisel aastal oli SKP elaniku kohta Eestis 27 868 eurot, mis on 851 euro võrra rohkem kui 2022. aastal. Suurim SKP

Luminori sügisese majandusprognoosi kohaselt on väheste investeeringute, kärbete ja maksutõusude tõttu oodata tuleval aastal Eestile vaid 1%-st majanduskasvu, mis jääb kaugele meie potentsiaalist. Kuigi majandus on pärast mitu aastat kestnud langusest lõpuks taastumas, toimub see oodatust aeglasemalt ning kõrge inflatsiooniga. Seejuures pakub laenuintresside alanemine loodetust väiksemat leevendust ning kõige selle

Peaminister kinnitas Riigikogu infotunnis, et kõik saavad aru, et kaitsevaldkonda tuleb panustada. Riigikogu liige Lauri Laats küsis tänases Riigikogu infotunnis peaministrilt, kas on olemas analüüs, kuidas maksutõusud majanduskeskkonda mõjutavad ja kui palju inflatsiooni tõstavad. Peaminister Kristen Michal märkis, et enne maksuotsuste langetamist saadud tagasiside nii ettevõtjatelt kui ka laiemalt üldsuselt

Eesti majanduse olukord on keeruline, kuid on stabiliseerunud ning prognoos näitab kuigi halba, siiski kerget paranemise suunda, selgus Eesti Konjunktuuriinstituudi värskest ülevaatest. Eestil on tõenäoliselt tee Euroopa viie kõige kallima riigi hulka. Uus majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kavatseb valitsusse esitada meetmete kava, mille eesmärk on meelitada Eestisse investeeringuid ja

Üleilmsed aktsiaturud taastusid mais aprilli korrektsioonist ja indeksid tegid uusi kõigi aegade tippe. Kuu lõpus võeti siiski aeg maha ja turud veidi langesid, sest päevakorda oli taas kerkinud inflatsiooni kiirenemise oht. Praeguseks on inflatsioonirisk jälle taandunud ja intressid pööranud langusele, kuna USA majanduses nähakse nõrkuse märke. Üleilmse majanduse tugevnemine ja

Eesti majanduslangus tundub olevat kestnud juba pea igavesti ja oodatud pööret ei ole toonud ka 2024. aasta. Siiski tundub paljude majandusnäitajate alusel, et jalad on lõpuks ometi põhja puutumas ja majanduse väljavaade hakkab paranema. Äärmiselt nõrga välisnõudluse taustal püsib sisemajandus üllatavalt tugev Täna avaldas Statistikaamet täpsemad andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti

Statistikaameti andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt esimeses kvartalis aastavõrdluses 2,4% ja eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes korrigeeritult 0,5%. Kuigi majanduslangus oli jätkuvalt laiapõhjaline, põhjustasid langust suures osas siiski üksikud harud. Kõige negatiivsema mõjuga oli energiasektor, mille lisandväärtus langes 36% ja see vähendas SKPd 1,7% võrra. Elektritoodang vähenes esimeses kvartalis aastatagusega

Kuigi Eesti majandus on mahult väiksem kui aasta tagasi, siis on senine langus peatunud. Majanduse kiire taastumine võtab aga kahjuks veel aega. Jätkuv nähtamatu majanduslangus Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet kiirhinnangu sisemajanduse kogutoodangu suuruse kohta selle aasta esimeses kvartalis. Majanduslangus on väldanud juba 2022. aasta algusest saadik ja pikkisilmi on oodatud,

Majanduse olukord nii euroalal kui ka Eestis püsib tänavu veel nõrk, kuid eeldused majanduskasvu taastumiseks on paranenud. Positiivset aastakasvu võib oodata tuleval aastal, rääkis Eesti Panga president Madis Müller Eesti Tööandjate Keskliidu majanduskonverentsil ”Tuulelohe lend 2024“. Selge positiivne suundumus on, et üldine hinnatõusu tempo on aeglustunud eelkõige tänu maailmaturul energiahindade