Tag Archives: kala

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni istungil jõuti Eestile sobiva kokkuleppeni. Eesti kalurid võivad 2025. aastal püüda järvedelt tänavusega võrreldes pea 500 tonni rohkem kala. Erinevuse väärtus rahas on u 1 350 000 eurot. „Eesti delegatsiooni eesmärk läbirääkimistel oli pikendada rääbisepüügiaega ning leppida kokku nootade sobilikus

2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes. „Riik teeb suuri ja vajalikke kulutusi kalavarude kaitseks, et harrastuskalastajatel oleks ka tulevikus midagi püüda. Näiteks taastatakse kalade kudealasid ja elupaiku, asustatakse kalu,

1. juulist tuleb Eestis kõik kutselise kalapüügiga seotud andmed esitada elektroonselt. Ranna- ja siseveepüügis tuleb selleks kasutada püügiandmete esitamise rakendust kaluritele (PERK), suurte kalalaevadega püügil merel elektroonilist raporteerimissüsteemi (ERS). Kalurid on PERKi koolitustele oodatud terve suve jooksul. „Andmete elektroonsele esitamisele üleminek on kalandussektoris suur samm edasi.  Täpsem ja kiirem info

Regionaalminister Piret Hartman allkirjastas määruse, millega muutuvad alates 1. juulist 2024 harrastuspüügiõiguse tasud. Muudatus puudutab neid kalastajaid, kes peavad ostma kalastamiseks harrastuspüügiõiguse. „Tasud jäävad ka edaspidi taskukohaseks ja seda kindla eesmärgiga populariseerida harrastuspüüki ning tagada kõigile Eesti elanikele ligipääs meie ühisele loodusvarale. Ühe lihtkäsiõngega püük on jätkuvalt tasuta,“ selgitas kalanduspoliitika

Kala peetakse üheks kõige toitaineterikkamaks toiduaineks, mis on tuntud oma oluliste omega-3 rasvhapete, valkude, vitamiinide ja mineraalainete poolest. Kala regulaarne tarbimine on seostatav mitmete tervisega seotud eelistega, alates südame-veresoonkonna tervisest kuni vaimse heaoluni. Kuid kui tihti peaksime kala sööma, et maksimeerida selle tervislikke kasusid, ilma et peaksime muretsema võimalike riskide

Keskkonnaamet pöörab nädalavahetustelsuuremat tähelepanu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuvale harrastuspüügile ning kalapüüginõuetest kinni pidamisele. Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusbüroo peainspektor Ivo Kask ütles, et harrastuspüük on populaarne ning meelitab nädalavahetustel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvele kalastama tuhandeid inimesi. „Paraku on Keskkonnaameti varasemad kontrollid näidanud, et harrastuspüügil eksib kehtestatud

Kalavarude seisundi parandamine on pikk, ent vajalik protsess, millega ei ole võimalik oodata. „Oleme koostöös kalandussektoriga leppinud kokku põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava eesmärgi, et 2030. aastaks peaks meie kalavarudest olema heas seisus 65%. Praegu on alla poole varudest heas seisus, nii et oleme eesmärgist kaugel. Peame olukorra parandamiseks juba

Alates reedest, 1. detsembrist on võimalik soetada veebilehel kalaluba.ee kalastuskaarte 2024. aastaks. Kõige kiirem ja lihtsam viis ongi taotleda kalastuskaarti internetist. Lisaks saab saata Keskkonnaametile taotluse digiallkirjastatuna meilile info@keskkonnaamet.ee , posti teel või ise kontorisse kohale tulla. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul peab edukas harrastuskalastaja enne

Eesti ja Venemaa ametnikud leppisid kokku uued kalapüügikvoodid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Kui koha ja haugi püügivõimalus järgmisel aastal väheneb, siis ahvenat ja rääbist võivad Eesti kalurid rohkem püüda. Läbirääkimiste peamine fookus Eesti poolt seisnes selles, et kokku lepitavad kalapüügikvoodid jääksid teadussoovituse raamidesse. See tagab pikaajaliselt kalavaru hea seisundi