Tag Archives: Eesti pank

Eesti Pank, Finantsinspektsioon ja Eesti Väitlusselts korraldasid noortele Eesti Panga muuseumis väitlusürituse, kus argumenteeriti teemadel „Kas plaanitavad maksutõusud toetavad Eesti majandust?“ ja „Kas suunamudijad peaksid jagama rahatarkusealaseid soovitusi?“. Maksutõusuteemalist väitlust eksperdina kommenteerinud Eesti Panga ökonomisti Peeter Luikmeli sõnul kasutasid noored loovalt ning eesmärgipäraselt argumente, mis ei piirdunud avalikus maksudebatis sageli resoneeruvate käibetõdedega.

Eesti riigirahanduse aruteludes kuuleb tihti, et riik peaks rohkem laenama ja investeerima ning siis oleks majandus meil praegu palju paremas seisus. Kui see oleks nii, siis miks on Eesti majandusel möödunud aastatel läinud halvemini kui Balti naabritel, kuigi riik on rohkem võlgu võtnud kui Läti-Leedu? Kui vaadata kõikide Euroopa riikide

Eesti Pank lasi kolmandas kvartalis ringlusse 9,3 miljonit pangatähte, mille koguväärtus oli 309 miljonit eurot, ja 5,8 miljonit käibemünti, mille koguväärtus oli 2,1 miljonit eurot. Pool pangatähtedest, mis keskpank kolmandas kvartalis välja andis, olid 50eurosed. Üldiselt jäi väljastatud pangatähtede arv ja koguväärtus samaks kui eelmises kvartalis. Eesti Panka tagastati kolmandas kvartalis kokku 7,6

Münt lastakse pankade ja jaekaubanduse kaudu ringlusse 21. mail Mündi tiraaž on 1 000 000 Mündikaartide tiraaž on 12 000 ja üks kaart maksab 12.20 eurot Müntide ja mündikaartide müük algab 21. mail kl 9 Omniva e-poes. Eesti Panga muuseumipoest saab münte ja mündikaarte soetada alates kella 12st Eesti Pank laseb

Eesti Panga nõukogu kuulutas erikujundusega 2eurose käibemündi „Eesti kirjakeel 500“  kujunduskonkursi võitjaks Svetlin Balezdrovi kavandi „Raamatuid“. Eesti Pank laseb 2025. aasta esimeses pooles ringlusse erikujundusega 2eurose käibemündi, mis on pühendatud erakordsele ajaloolisele tähisele Eesti kultuuriloos — esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest ning Eesti kirjakultuuri algusest möödub 500 aastat. Keskpanga

Eesti Panga Teemapaberid 3/2024The impact of the COVID-19 pandemic and policy support on productivity Selles teemapaberis analüüsitakse koroonaviiruse (Covid-19) pandeemia lühi- ja pikaajalist mõju tootlikkusele Euroopas. Mõju analüüsitakse nii agregeeritud tasandil, sektorite tasandil kui ka ettevõtete mikroandmete tasandil. Tootlikkuse dünaamika pandeemia ajal erines sellest tootlikkuse dünaamikast, mida võis täheldada varasemate

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ (366 OE), millega kutsuti tagasi Eesti Panga Nõukogu liige Ester Karuse seoses tema lahkumisega Eesti Keskerakonna fraktsioonist. Otsuse järgi nimetati nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist. Eesti

Aprillis muudab Eesti Pank nõudeid selle kohta, kuidas peab kommertspank arvutama maksimaalset laenuvõimekust, kui taotleja soovib uut eluasemelaenu. Arvutuse valemi muutus tähendab, et praeguste kõrgete intressimäärade olukorras on laenu sooviva inimese maksimaalne laenuvõimekus sama suur kui enne Euroopa Keskpanga intressitõuse. Ei muutu see, et endiselt võivad laenusoovija igakuised laenu- ja

Eesti Panga värske majandusprognoos näitab, et Eesti majanduslangus on seniarvatust pikem ja sügavam, mõjutatuna peamiselt eksporditurgude nõrkusest ja konkurentsivõime langusest. Prognoosi kohaselt langeb Eesti majandus 2023. aastal 3,5% ja 2024. aastal 0,4%, enne kui majanduskasvu kiirenemist oodatakse alates 2025. aastast. Langus peegeldub selgelt tööturul, kus on oodata töötuse kasvu järgmisel

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad novembris aasta võrdluses 4%, kuid oktoobriga võrreldes hinnatase ei muutunud. Mootorikütused odavnesid novembris eelmise kuuga võrreldes 5%, tasakaalustades suures osas toiduainete hinnatõusu. Ka alusinflatsioon jätkas aeglustumist, seda nii kaupade kui ka teenuste vallas. Ebakindluse suurenemine on sundinud siinse tarbija pigem ootele ja majapidamised on tarbimist vähendanud.