Prokuratuur oli trahviga karistatud Eesti Ekspressi ajakirjanikke korduvalt teavitanud, et kriminaalmenetluse andmete avaldamine peaks toimuma menetlusseaduses sätestatud korras, ütles juhtiv riigiprokurör Taavi Pern, põhjendades ajakirjandusvabadusse sekkumist.
Prokuratuuri sõnul avaldas Eesti Ekspress Swedbanki rahapesu menetlusest kõnelevas artiklis detailset infot, mis sai pärineda ainult kriminaaltoimikust ja seda avaldati viisil, mis oli eksitav.
Pern täpsustas, et Eesti Ekspress avaldas infot, et kahtlustuse on saanud isik, kellele avaldamise hetkel polnud veel ametlikku kahtlustust esitatud, talle polnud tutvustatud temaga seotud etteheiteid ega teda üle kuulatud.
“Ajaleheartiklis oli aga avaldatud detailset teavet selle kohta, missugune on see tegu, mida on talle väidetavalt juba ette heidetud,” ütles Pern ERR-ile.
Kuna kohtumääruse põhjal, millega ajakirjanikele trahv määrati, on kohtuvaidlus pooleli Tallinna ringkonnakohtus, siis ei saa Pern enda sõnul rääkida välja detaile, milliseid osasid artiklist pidas prokuratuur nii kõnekaks, et need menetlust kahjustaksid.
“Need argumendid saame öelda ringkonnakohtus – seal, kus lahendatakse ajakirjanike ja Eesti Ekspressi kaebus sellele kohtumäärusele,” ütles Pern.
Pern rõhutas, et menetlusseadustiku säte, mille kohaselt tuleb detailse menetlusinfo avaldamiseks küsida luba prokuratuurilt, kehib juba 2004. aastast. “Kui ajakirjaniku kätte on sattunud detailne teave kriminaalmenetluse kohta, võiks ta küsida selle avaldamis osas nõusolekut prokuratuurilt,” ütles Pern.
Samas selline praktika Eesti ajakirjanduses puudub ning pole ka tõenäoline, et midagi sarnast võiks tekkida.
“Meie trahvitaotluse kutsus esile see, et oleme neid Eesti Ekspressi ajakirjanikke korduvalt teavitanud sellest, et kriminaalmenetluse andmete avaldamine peaks toimuma menetlusseaduses sätestatud korras. Oleme neid teavitanud, et kui seda korda eiratakse, võib see kaasa tuua trahvitaotluse. Tegemist oli süsteemse tegevusega, leidsime, et me ei taha korduvalt ühte sama sätet lahti seletada neile ajakirjanikele ja otsustasime neid trahvida,” rääkis Pern.
Pern lisas: “Prokuratuur ei ütle ette, millise sisuga artikli tohib avaldada, kuid juhib tähelepanu, milline osa teabest võib menetlust kahjustada.”
“Oleme aastaid olnud ajakirjandusega dialoogis ja leidnud alati kompromissi,” väitis Pern.
“Alati ei tee prokuratuur ka trahvitaotlust, see on äärmuslik viis,” lisas ta.
Pern märkis, et kui ajakirjandus käsitleb sellist kohtumäärust olulise riivena sõnavabadusele, siis tegelikult austab prokuratuur sõnavabadust väga.
“Kui prokuratuur keelab mõne infokillu kasutamist, siis teeme seda konkreetsel ajahetkel, see ei tähenda, et tulevikus ei võiks selle info kasutamine olla juba võimalik,” märkis Pern.
Perni hinnangul erineb ajakirjanike arusaam mõistest avalik huvi sellest, millise sisu on prokuratuur samale mõistele andnud.
“Väljendit avalik huvi kasutatakse prokuratuuri hinnangul sageli selle põhjendusena, miks tuleks mingit teavet avaldada või mõne menetlusega jätkata. Tahan rõhutada, et avalik huvi kriminaalmenetlusseadustiku mõttes ei tähenda, et avalikkusel on uudishimu ja vajadus mingisugust teavet saada, vaid avalik huvi tähendab võimalust menetlust jätkata ja tähendab seda, kas menetluse jätkamise tõttu on vajalik mingisugust teavet kajastada või mitte,” rääkis Pern. “Meie kui ühiskonna avalik huvi on, et menetlus järgiks kindlaid reegleid,” lisas ta.
Perni sõnul avaldab prokuratuur ka ise mõnikord infot kahtlustatavate kohta, kuid teeb seda ainult siis, kui avalik huvi on väga suur või kui on tekkinud olukord, kus jagatakse avalikkuses infot inimeste kohta, kes võiksid olla kahtlustatavad ja see teave on nii selgelt neid inimesi kahjustav, et prokuratuuri hinnangul on olulisem avaldada tegelike kahtlustatavate andmeid.
Err.ee
