Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul on erakordselt kiiret hinnatõusu arvestades müügimahtude kahanemine siiani olnud siiski tagasihoidlik. “Sügisel kukuvad tarbimise mahud ilmselt rohkem, kuna suuremad küttearved tahavad maksmist,” prognoosis Elmik.
Juulis kiirenes hinnatõus Eestis veelgi, ulatudes Eurostati andmetel aastases arvestuses juba 22,7 protsendini. Swedbanki klientide keskmine netopalk on viimastel kuudel tõusnud hindadest kaks korda aeglasemalt, 11 protsendi võrra.
“Ka pensionite tõus ei ole suutnud hindade kasvuga sammu pidada. Hinnatõus on keskmisest veelgi suurem väiksemate sissetulekutega peredes, kus hinnatõusu peasüüdlased elektri- ja küttearved, moodustavad pere eelarvest suurema osa,” nentis Elmik.
Jaemüügi maht kahanes juunis eelmise aastaga võrreldes ühe protsendi võrra. Selle põhjuseks on Elmiku sõnul esmatarbekaupade – toidu ja autokütuse – ostetud koguste vähenemine.
“Tarbimist on mõnevõrra suurendanud Ukraina sõjapõgenikud. Sõjapõgenikke on praeguseks Eestisse jõudnud 48 000 ehk Eesti suuruselt kolmanda linna Narva jagu. Tarbimise kasvu pidurdab turismisektori aeglane taastumine. Välisturiste on Eestis ligi poole vähem kui enne koroonakriisi algust,” märkis ökonomist.
Swedbanki kaadimaksete statistika näitab tema sõnul aga, et vaba aja veetmisega seotud teenuste müügimahud on kasvanud ka hinnatõusu arvestades. “Teatrid, kontserdid ja kodukohvikud on rahvast täis ning nädalavahetuseks on turistil majutust raske leida. Koroonapiirangute kadumine, keskmisest soojem ja päikselisem ilm ning jaanide pikk nädalavahetus avaldasid meelelahutuse valdkonna juunikuu käibele positiivset mõju,” selgitas Elmik.
