„Majanduse väljavaade lähikuudel halveneb ning paranemist näeme alles aasta teisel poolel. Kuna euroala majandus on veidi paremas olukorras kui maailma majandus, saime majanduskasvu ootusi võrreldes eelmise aastaga ka veidi parandada,“ rääkis Swedbanki majandusprognoosi tutvustades panga peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tema sõnul on energiakriis euroala majandusele oodatust väiksema löögi andnud. Tarbijate kindlustunne on põhja läbinud ning on nüüd paranemas. „Energia hinnad on madalamaks läinud ning leevendanud majapidamiste muret hakkamasaamise kohta. Reaalpalk aga on tugevas ja sügavas languses. See mõjutab ka euroala tarbimist,“ möönis ta.
Euroala inflatsioon on alanemas seniselt 9 protsendilt ning jõuab selle aasta lõpuks 2 protsendi piiri lähedale. „Samas Intressimäärasid tõstetakse keskpankade poolt ning kiire intressimäärade tõstmine jätkub. Euroopa Keskpank tõstab intressi praeguselt 2 protsendilt aasta keskpaigaks 3,25 protsendini. Inflatsioon küll aeglustub, kuid euroala majandus jääb nõrgaks.“
Mertsina ennustas, et kuue kuu Euribori tõuseb ligikaudu 4 protsendini. Sügisel hakkab tasapisi allapoole liikuma ja jääb mõõdukale tasemele. Ka turud hakkavad ootama keskpanga intresside langetamist.
Säästud puuduvad
Eesti majandus taastus koroonakriisist küll kiiresti, kuid kõrgete energiahindade mõjul oli see eelmise aasta kolmandas kvartalis juba püsivas languses. „Neljas kvartal on ka tugevas languses, samuti on languses selle aasta esimene kvartal,“ märkis ta.
Eriti sügavas languses on tootmise ja jaekaubanduse mahud. Ka tööstusettevõtete tootmise tase on vähenenud.
Vaadeldes inimeste hoiuseid pangas on need endisel kõrgel tasemel, kuid säästa enam ei suudeta. „Kuu lõpuks paljudel, kuni 68 protsendil panga klientidest säästud puuduvad,“ tõdes ta.
Mertsina tõi ka välja, et kuigi inflatsioon aeglustub sel aastal võib see kujuneda prognoosist kiiremaks. „Risk peitub maagaasi pakkumises, mis võib Euroopas jääda väiksemaks kui eelmisel aastal. Kui inflatsioon jääb kõrgemaks, siis see mõjutab jätkuvalt ka eratarbimist.“
Ostujõud taastub pikaajaliselt
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik rääkis, et hinnakasv on aeglustumas tänu energiahindade alanemisele. „Hindu mõjutab enim toidu kallinemine, samas on energia osa hinnale langemas. Seejuures on toiduhinna tõus laiapõhjaline ning see jätkub ka lähikuudel,“ lausus ta.
Kiirest inflatsioonist põhjustatud ostujõu langust hakatakse sel aastal alles tasa tegema võrreldes 2021. aastaga. Ostujõud järkjärgult taastub ning saavutab endise taseme alles 2025. aastaks.
Tööpuudus tõuseb samas mõõdukalt, kuid see ei saavuta majanduskriisi aegset taset. Nõudlus uute töötajate järele on vähenenud, kuid töötavate inimeste hulk on endiselt kõrgel tasemel. Seda on aidanud hoida ka Ukraina sõjapõgenikud, kellest paljud on asunud tööle Eestis.
„Kuigi majanduse olukord on üsna kehv, siis aasta teisel poolel see paraneb ja järgmisel aastal paranemine jätkub,“ oli Elmik optimistlik.
