Kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri sisemajanduse kogutoodangust, sh suunab värske riigieelarve strateegia kaitsevõime tugevdamiseks laskemoonavarudesse täiendavalt 350 miljonit eurot, ehk kokku soetab riik lähiaastatel laskemoona 1,35 miljardi euro eest.
„Riigikaitse on üks 2024. aasta riigieelarve fookustest. Väikeriigina peame igapäevaselt panustama, et meie iseseisvus püsiks. Selleks on vaja ennaktempos arendada nii Eesti iseseisvat kaitsevõimet kui ka valmidust koos meie NATO liitlastega Eestit kaitsta,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
2024.–2027. aasta kaitsekulud kokku on ligi 5,6 miljardit, mis tähendab prognoositavaks osakaaluks sisemajanduse kogutoodangust 3,03-3,21 protsenti. „Venemaa agressioonisõda Ukrainas on näidanud, et idanaabril jätkub oma vallutuspoliitika elluviimiseks nii poliitilist tahet, rahva toetust kui ka ressurssi. Julgeolekuolukord Euroopas ja maailmas laiemalt jääb aastakümnete halvimaks, mistõttu peame arvestama vajadusega panustada senisest enam meie ühisest rikkusest riigikaitsesse,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Rohkem kui 50 protsenti kaitse-eelarvest on suunatud hangetesse ehk otseselt kaitsevõime loomisse, millega Eesti on NATO võrdluses esirinnas.
„Kaitseministeeriumi eesmärk on, et iga maksumaksja usaldatud euro toodaks maksimaalselt kaitsevõimet,” sõnas Pevkur.
Nelja aasta jooksul hangitakse maaväe üksustele uued soomukid, täiendavad liikursuurtükid, HIMARSi mitmikraketiheitjad, varitsev õhuründemoon ja miinipildujad. „Lisaks ehitame üles keskmaaõhutõrje, mis on meie ajaloo suurim kaitsehange ja muudab Eesti õhuruumi märkimisväärselt turvalisemaks. Samuti teeb arenguhüppe meie kaudtulevõime ja võtame relvastusse laevatõrjeraketid,” selgitas Pevkur.
Olulisel kohal on investeerimine riigikaitsjatesse ja nende varustusse. „Praegugi käib õppus Ussisõnad, et suurendada maakaitse võitlusvõimet ja selle hoidmisega jätkame. Kaitseliit saab järgneva nelja aasta jooksul ligi 300 miljonit eurot, millest 65 miljonit on maakaitset toetavateks hangeteks,” sõnas Pevkur.
2024-2027. aastal investeeritakse taristusse ligi 442 miljonit eurot. Olulisemad neist on laskemoona depood ja hoidlad, Nursipalu linnak, sõja- ja katastroofimeditsiini keskus, lahingukool ja riigikaitsemaja Tartus, Ämari lennubaasi söökla ja 2. jalaväebrigaadi soomustransportööride töökoda.
„Tegime oma nelja-aastases arengukavas valusaid otsuseid kokku 34 miljoni euro eest, korraldasime ümber objektikaitset, vähendasime Tartusse rajatava sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse mahtu. Optimeerime veelgi kütuse- ja energiakulusid,” tutvustas Pevkur ministeeriumi kärpekohti. „See kokkuhoid suurendab aga meie kaitsevõimet, sest kokkuleppe kohaselt suunatakse kokkuhoitud vahendid tagasi riigikaitsesse, ehk saame osta eeskätt rohkem laskemoona,” lisas Pevkur.
Kaitse-eelarve jõudmine üle kolme protsendi tähendab, et suur osa sellest kasvust elavdab ka Eesti majandust tervikuna. Nii jõudis näiteks 2022. aastal kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest tagasi Eesti majandusse 265,5 miljonit eurot ehk 53 protsenti.
