Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 2024. aasta süstlajääkide uuringust selgub, et amfetamiin on endiselt enim süstitav narkootikum Eestis. Ohtlike sünteetiliste opoidide nitaseenide süstimise teel tarvitamine on levinud ka Tartusse ja Narva.
Autorid: Katri Abel-Ollo (TAI teadur ja narkootikumide valdkonna juht), Merlin Mitt (TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna vanemspetsialist)
Selleks, et saada parem ülevaade, milliseid psühhoaktiivseid aineid narkootikume süstivad inimesed Eestis tarvitavad, on TAI eestvedamisel alates 2021. aastast ellu viidud kahjude vähendamise teenuste osutamisel kogutud kasutatud süstalde süstlajääkide uuringuid. Süstlajääkide uuring annab keemiliselt objektiivse teabe, mis aitab saada ülevaate piirkondlikust narkoturust, hoiatada tarvitajaid ohtlikest ainetest ning paremini planeerida kahjude vähendamise tegevusi ja ravi.
2024. aasta uuring näitab, et veidi üle poole (52%) süstaldest sisaldas ühte psühhoaktiivset ainet. Võrreldes 2023. aasta uuringuga on ühe ainega süstalde osatähtsus langenud 20 protsendipunkti võrra (2023. aastal 72%). Langus võib viidata asjaolule, et ühte süstalt kasutatakse mitu korda või sellele, et narkoturul on kättesaadavad ained, mis juba on mitme aine segud, aga põhjuseks võib olla seegi, et tarvitajad segavad aineid parema koosmõju saamiseks.
2024. aasta uuringust selgus, et amfetamiin on jätkuvalt enim süstitav narkootiline aine Eestis, moodustades 60% kõigist analüüsitud süstaldest (2023. aastal 65%). Amfetamiin on olnud enim süstitav narkootiline aine süstlajääkide kõikides uuringulainetes alates 2021. aastast.
Nitaseenide grupi ained on endiselt levinumad opioidid süstaldes (24%). Nitaseenide süstimine jõudis lisaks Harjumaale ja Kohtla-Järvele 2024. aastal ka Narva ja Tartusse. Levinumad nitaseenid olid protonitaseeni ja metonitaseeni segu ning N-desetüül-isotonitaseen. Nitaseenid on äärmiselt ohtlikud sünteetilised opioidid, mida on kerge üleannustada. Aastal 2023. registreeriti Eestis 113 narkootikumide üledoosist põhjustatud surma, millest 56 oli seotud nitaseenidega. 2024. aasta esialgsetel andmetel on üledoosist põhjustatud surmasid 92, nendest 41 on nitaseenidega seotud juhud.
Katinoonide, nagu α-PVP ja mefedrooni süstimine on vähenenud, moodustades vaid 3% süstaldest (2022. aastal 10%). Opioidisõltuvuse asendusravis kasutusel olevate metadooni ja buprenorfiini kuritarvitamine on jäänud 15% juurde, olles rohkem levinud Kohtla-Järvel ja Narvas. Kõige levinum lisaaine süstaldes on kofeiin, mida leidub alati koos amfetamiiniga.
Süstaldes leidus ka ravimeid, kuid see ei olnud levinud trend. Kõige enam leidus ravimitest metüülfenidaati. Metüülfenindaat esines Tartu süstaldes (n=21) ja see leid viitab ravimi kuritarvitamisele. Metüülfenidaat on vajalik ravim aktiivsuse ja tähelepanuhäirete (ATH) korral, kuid viimasel ajal on kogu maailmas levinud ka selle ravimi väärkasutus. Metüülfenidaadi väärkasutus ja üledoseerimine toob kaasa tõsised haiglaravi vajavad terviseprobleemid.
Uuringus analüüsiti keemiliselt narkootikume süstivate inimeste kasutatud süstalde sisu, kasutades vedelikkromatograafia kvadrupool lennuaja detektoriga massispektromeetrit ja üksikutel juhtudel gaasikramatograafiamassispektromeetrit. Analüüsi tegi Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI). Kokku analüüsiti 417 süstalt, mis koguti 2024. aasta mais ja juunis Eesti kahjude vähendamise teenustest.
Süstlajääkide uuring on Eestis kasutusel alates 2021. aastast ning sarnast metoodikat kasutavad ka teised Euroopa linnad rahvusvahelise ESCAPE projekti raames (European Syringe Collection and Analysis Project). Uuringu tulemused aitavad paremini mõista Eesti narkoturgu ja planeerida tõhusamaid sekkumisi kahjude vähendamiseks.
Tutvu süstlajääkide uuringu teabelehega
