Kui lapseootus lõppeb traagiliselt, ei ole sügav lein ainus, mis vanemaid šokina tabab. Ka seadus kohtleb lapse kaotanud peresid teistega ebavõrdsemalt. ERR-i sekkumise peale tegi sotsiaalkindlustusamet (SKA) ühe välistuse leinas peredele kättesaadavaks.
Perre väga oodatud väikese tüdrukukese süda jäi emaüsas raseduse lõpus ootamatult seisma ja ta sündis surnult. Kuigi ajaline sünd, ei saanud ta isikukoodi ega seetõttu ametlikult ka nime, teda ei kanta rahvastikuregistrisse, tema kohta jääb ainult nimetu surmatõend. Ja seetõttu pole tema leinas vanematele ette nähtud ei riiklikku ühekordset sünnitoetust ega 30-päevast isapuhkust, et traagilisest sündmusest taastuda ja emale toeks olla, ema aga kaotab 140-päevase rasedus- ja sünnitushüvitisega raha, sest kuigi laps sündis perre kolme aasta sees pärast esimest last, ei kompenseeri riik eelnenud vanemapuhkuse järgi arvutatava hüvitise vahet, sest, noh, seda teist last ju pole.
Sündinuks see tüdrukuke elusana ja jõudnuks ta teha kasvõi ühe hingetõmbe enne oma surma, olnuks riigi silmis kõik teisiti. Jah, last vanematel ikka ei oleks ja lein oleks sama määratu, ent riik väljastanuks lapsele sünnitunnistuse enne surmatunnistust, mis andnuks lapsele isikukoodi ja võimaluse nimi panna, ta oleks kantud rahvastikuregistrisse, mis andnuks isale õiguse kasutada 30-päevast isapuhkust, perele oleks välja makstud nii ühekordne riiklik (320 eurot) kui ka omavalitsuse makstav sünnitoetus ja emale oleks kompenseeritud kolme aasta sees sündinud laste puhul ette nähtud rasedus- ja sünnitushüvitis eelmise lapse eel teenitud palga järgi. Vahe on selle tüdrukukese pere puhul igal kuul kolmekordne.
“Sünnitoetusele on õigus ainult siis, kui sünnifakt on ka tuvastatud. Kui on üksnes surmafakt, siis riiklikku sünnitoetust ei saa,” kinnitab SKA hüvitiste osakonna arendusnõunik Pirjo Künnapuu. “Sünnitushüvitise ja vanemahüvitise vahe kompenseerimine on sama halvas seisus. Selle aluseks on vanemahüvitise saamine, aga kui laps on surnult sündinud, siis seda õigust ei teki. Seetõttu ei ole kaetud ka see, kel on järjestiksünnid, et ta ei saaks hüvitist oodatud summas.”
Loe edasi: Err.ee
