Suri akadeemik Anto Raukas pärast pikalt kestnud rasket haigust.

Uudised Comments Off on Suri akadeemik Anto Raukas pärast pikalt kestnud rasket haigust.

Akadeemik Anto Raukas suri 19. aprillil 86 aasta vanuselt pärast pikalt kestnud rasket haigust.

Anto Raukas (17. II 1935 Tartu), geoloog ja teadusorganisaator, geoloogia-mineraloogiadoktor (1972, kinnitatud 1973), professor (1980), Eesti Teaduste Akadeemia liige (1977), Kuningliku Geograafiaseltsi (Londonis) auliige (1999), Rahvusvahelise Kvaternaari Uurimise Liidu (INQUA) auliige (1999), Läti ülikooli audoktor (1999), Ülemaailmse Innovatsiooninõukogu auliige (2003), Euroopa auteadlane (2010). Lõpetas 1958 Tartu Riikliku Ülikooli. Töötanud samast aastast Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis (1965–2005 Kvaternaarigeoloogia sektori ja osakonna juhataja,1999–2001 direktor, aastast 2008 juhtteadur), 1993–2009 ühtlasi Eesti Mereakadeemia professor ja 1995–2009 keskkonnatehnika õppetooli juhataja, aastast 1999 Euroakadeemia professor, aastast 2010 Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi keskkonnauuringute osakonna vanemteadur. 1977–89 Eesti NSV Teaduste Akadeemia (TA) Presiidiumi liige, 1982–89 ENSV TA Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakonna akadeemik-sekretär.

Uurimusi stratigraafia, litoloogia, mineraloogia ja Kvaternaari paleogeograafia alalt, Põhja-Euroopa jäätumisala Kvaternaari setete tekke, pinnavormide kujunemise, Läänemere arengu, suurjärvede geoloogia, meteoriitide, Eesti loodusvarade otstarbeka kasutamise ja kaitse ning keskkonnakaitse kohta. Avaldanud rohkesti teaduslikke ja populaarteaduslikke töid. Võtnud osa paljudest teadusekspeditsioonidest, sh Eesti noorteadlaste I kompleksekspeditsioonist Kamtšatkale (1960) ja NSV Liidu Teaduste Akadeemia Geograafia Instituudi ekspeditsioonist Teravmägedele (1977). Juhtinud paljusid rahvusvahelisi teadusprogramme. Olnud paljude rahvusvaheliste ja Eesti teadusorganisatsioonide ja -seltside juht või liige.

Eesti orienteerumisspordi rajajaid ning 1963–64 (esimene) Eesti Orienteerumisspordi Föderatsiooni presiidiumi esimees ja 1964–70 aseesimees, 1962–63 ENSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooni ja 1977–79 Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni president; NSV Liidu meistersportlane matkaspordis (1977).

Eesti NSV teeneline teadlane (1987). Valitud Eesti XX sajandi 100 suurkuju hulka (1999). Eesti Geograafia Seltsi auliige (2001), Eesti Geoloogia Seltsi auliige (2005), Tallinna linna aukodanik (2007).

Töid

Плейстоценовые отложения Эстонской ССР (1978)
Палеогеография послечетвертичного времени Северной Европы (Moskva, 1985, koos J-M. Punninguga)
Geoloogia alused (1987, koos I. Aroldi ja H. Viidinguga)
Eestimaa viimastel aastamiljonitel (1988)
Eesti. Loodus (1995, koostaja)
Estonian Environment: Past, Present and Future (1996, koostaja ja toimetaja)
Geology and Mineral Resources of Estonia (1997, koos A. Teedumäega, koostaja ja toimetaja)
Kõik on võrdsed, aga mõned on võrdsemad… (1999)
Kuld ja kalliskivid (2000)
Väljavõtted käidud teest (2010)

Organisatsiooniline kuuluvus

1973–87 Rahvusvahelise Kvaternaari Uurimise Liidu setete geneesi ja litoloogia komisjoni asepresident
1990– Eesti esindaja Rahvusvahelises Geomorfoloogia Assotsiatsioonis
1991–94 Baltimaade Geoloogide Assotsiatsiooni president
1993– Rahvusvahelise Teadlaste Liidu liige
1980– Eesti Geograafia Seltsi asepresident
1981– Eesti Teaduste Akadeemia meteoriitikakomisjoni esimees
1988–91 ühingu Teadus esimees
1989–94 Eesti Geoloogia Seltsi president
1992– Eesti Geoloogia Rahvusliku Komitee aseesimees
1993– Eesti Rohelise Risti aseesimees
1999–2006 Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS-i nõukogu esimees
2000– Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esimees 2000–2006, aastast 2006 selle õigusjärglase Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige ning volikogu esimees