Maailmakuulus Tshehhi päritolu psühhiaater Stanislav Grof avastas SÜNNIPROTSESSI NELI JÄRKU EHK BAASMAATRIKSIT, mida vastavalt nende järjekorrale võib nimetada tinglikult: Paradiis, Põrgu, Puhastustuli ja Taevas
Meie elus kipub valitsema üks teatud baasmaatriks neist neljast. Põhjus selles, et sünni käigus võivad nimetatud sünnifaasid olla erineva pikkuse, raskusastme ja mõjuga meie elule. Sellest tekivad täiesti erinevad isiklikud müüdid ja baasuskumused, läbi mille me näeme maailma. Näiteks kui sünnituses oli kõige mõjusam Põrgu faas, on inimese maailmavaade reeglina pessimistlik, täis väljapääsmatuse- ja lootusetusetunnet ning ängi
ESIMENE BAASMAATRIKS – PARADIIS
Emakasisene eksistents. Esimese maatriksi periood algab eostamisest, hõlmab emaüsas kasvamist ja lõpeb sünnitustegevuse algusega, emaka esimeste kokkutõmmetega. Õnnis okeaaniline elu emakas – paradiisitunne. Loode ei ole veel teadlik mingitest piiridest ega erista sisemist välimisest. Ta kogeb ühtsust kogu maailmaga/ universumiga, saab hõljuda ja lennelda ringi nagu galaktikas
+ Kui rasedus oli lihtne ja laps soovitud, siis tulevikus oskavad need inimesed puhata, olla lõõgastunud, tunda end rahulikuna ja õnnelikuna ning võtta vastu armastust
– Kui lapse elu ema üsas on ohtlik, näiteks ema tarvitab raseduse ajal alkoholi või narkootikume, on haige või emotsionaalses pingeseisundis, siis saab loode oma alateadvusse negatiivsed emakasisese mälestused. Sel juhul tunneb loode ennast ohustatuna ning suureks kasvades võib tunda, et maailm ei ole just kõige sõbralikum koht
– Kui rasedus ei ole planeeritud või laps on soovimatu, aga ema siiski loobub abordi kavatsustest ja otsustab lapse alles jätta, siis kaotab loode üldise usalduse maailma vastu. Taäiskasvanuna võib tal esineda kalduvust depressioonile, ta võib tunda end mõttetu ja üksildasena ja külalisena selles maailmas
TEINE BAASMAATRIKS – PÕRGU
Periood sünnitustegevuse algusest kuni emaka peaaegu täieliku avanemiseni.
Lapse paradiis variseb kokku – ta lihtsalt aetakse sealt välja ja ta siseneb pikka pimedasse tunnelisse, Põrgusse. Algavad perioodilised emaka kokkutõmbed ja laps tajub reaalset ohtu elule ning mehhanilist survet kehalisel tasandil. Emaka kokkutõmmete jõud suurendab emaka massi mitmekordselt, küündides ca 50-kiloni – kujutage ette, kuidas selline raskus survestab ca 3-kilost last. Samas puudub lapsel olukorrast väljapääs, sest emakas pole avanenud. Ema ja laps muutuvad tol hetkel vastastikku valu põhjustajateks ja astuvad biloogilisse konflikti
Emotsionaalses plaanis on sellele seisundile iseloomulik ängistus, hirm, solvumine, totaalne abitus, reetmine ja lootusetus. Klaustrofoobia, hirm kinnises ruumis viibimise ees, on tõenäoliselt pärit sellest perioodist
See, mida loode teises maatriksis tunneb, mõjutab edaspidises elus tema suhtumist olukordatesse
+ Positiivse stsenaariumi puhul tekib passivne jõud, a’la «mind paljaste kätega ei võta!”, kannatlikkus, järjekindlus, ellujäämise oskus. Inimene oskab edapidises elus oodata, taluda elu ebamugavusi. Inimene leiab alati lahenduse väljapääsmatutena näivatest olukordadest
– Negatiivse stsenaariumi puhul ei suuda inimene elus näha midagi positiivset, sest side jumaliku dimensiooniga on katkenud. Elu näib kui absurditeater, farss.
Kui teine maatriks kestab väga pikalt, võib inimesel sellest tekkida Ohvri käitumine . Ta tõmbab oma ellu olukordi, kus teda survestatakse peres ja tööl; ta kannatab, kuid alateadlikult tunneb end selles olukorras mugavalt (tuttav olukord)
KOLMAS BAASMAATRIKS – PUHASTUSTULI
Sünnikanali läbimine, võitlus “surm-uuestisünd ehk nn Kangelase Teekond. Emakakael avaneb ja loode liigub sünnikanalisse, kus kogeb survet, valu ning sageli hapnikupuudust ja lämbumistunnet. Lapse jaoks tähendab see tõsiseimat võitlust ellujäämise nimel. Emaka kokkutõmbed jätkuvad, emakas on avanenud ja järk-järgult hakkab laps ennast suruma läbi sünnikanali. Siiski tunneli lõpus on valgus ja tekib lootus talumatu olukorra lõppemiseks
Võitlus või võimalik surm – siin staadiumis koondatakse kogu oma jõud ja energia. Sellest kogemusest võib jääda domineerima järeldus, et elu on võitlus, mille tulemusel edasine elu kulgeb justkui pideva võitlusena. Võidakse otsustada, et mitte kedagi ei saa usaldada, isegi mitte oma ema.
Enamik inimesi veedavad oma elu just selles mustris – ELU ON VÕITLUS
Normi puhul kestab kolmas maatriks 20-40 minutit. Juhul kui ema aitab last ja laps tunneb, et ta pole oma võitluses üksi, on sellise inimese käitumine edasises elus adekvaatne
+ Inimesed, kes on sündides emotsionaalselt positiivselt läbinud kolmanda etapi, on võimelised kaitsma oma eesmärke, neil on aktiivne jõud eluks (ma võitlen ja saan hakkama), sihikindlus, vaprus, julgus. Nad on sotsiaalselt aktiivsed ja edukad
– Negatiivse kogemusega võib inimene edasises elus olla agressiivne ja destruktiivne, ta võtab elu kui konkurentsi. Sellised inimesed pidevalt võitlevad, nad leiavad alati kedagi, kelle vastu võidelda
Lapsed rakendavad intuitiivselt kolmanda etapi maatritsit omavahelistes kaklustes – ta kas peksab ise või teda pekstakse
Keisrilõike, kiire ja esilekutsutud sünnitusega sündinud inimesed ei pruugi tulevikus osata enda eest seista ja võivad vajada kõrvalist abi keerulistes olukordedes
NELJAS BAASMAATRIKS – TAEVAS
Valguse kätte ehk Taevasse jõudmine – sündimine. Sündimine läbi kitsa sünnikanali võib kesta tunde ja mõnikord koguni mitu päeva. Enamus inimeste sünde võib võrrelda kui tihkest kummist pudelikaelast läbiminekut, kusjuurest tagasi minna ei saa ja vaevalisel edasiminekul ei näi lõppu tulevat. Sünnikanalist väljutamise hetk, kus lõpuks kogetakse vabanemist piinavatest üleelamistest ja sisenetakse valgusse
Välja saades ootab eest aga ligi 20 C külmem kliima, ere valgus, teravad helid, nabanööri kohesest läbilõikamisest tingitud äkiline sissehingamine, mis põhjustab kopsudes teravat valu; suu, ninaõõnsuste ja silmade puhastamine. Mis veel hullem – eraldamine soojast ja turvalisest emast, kellega 9 kuu jooksul koos kasvati. Kui stress külmast, valgusest, helidest ja muust raugeb, tuleb asemele soojus ja rahu. Tuntakse ennast jälle tervikuna selles piirideta maailmas. Siin on sarnasus esimese maatriksiga.
+Kui kõik kulgeb loomulikult, siis tajub laps maailma ja iseennast terviklikult, ta tunneb ennast maailma lahutamatu osana
-Kui sünnituse ajal on teadvusele põhjustatud tõsine trauma, kogeb inimene maailma vaenuliku kohana
