Eesti erakonnad valmistuvad aktiivselt valimisteks ning üheks keskseks teemaks on muutunud negatiivse iibe peatamine ja sündimuse kasvule pööramine. Kuigi eesmärk on kõigil sama, lähevad arvamused lahku selles, kuidas selleni jõuda. Arutelud keskenduvad peamiselt toetuste süsteemi muutmisele, noorte perede kindlustunde suurendamisele ning eluaseme kättesaadavuse parandamisele.
Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond näevad lahendust eelkõige toetuste süsteemi uuendamises. Reformierakonna esindaja Signe Riisalo sõnul on plaanis lisada valimisprogrammi mitmeid meetmeid, millest üks olulisemaid on vanemahüvitise kaasajastamine. Eriti soovitakse toetada noori, alla 28-aastaseid esmakordseid lapsevanemaid, kellele pakutakse suuremat hüvitist.
Lisaks sellele soovib Reformierakond siduda vanemahüvitise suuruse elukalliduse kasvuga, et toetused ei kaotaks ajas oma väärtust. Uue ideena nähakse ka võimalust, et vanemahüvitist võiksid saada vanavanemad, kui nad jäävad laste eest hoolitsema. Riisalo rõhutas, et vanemahüvitis on ajalooliselt olnud üks tõhusamaid meetmeid sündimuse suurendamisel ning selle ajakohastamine on loogiline samm.
Samas leiab Keskerakond, et ainult toetuste suurendamisest ei piisa. Jana Toom rõhutab, et noorte perede otsused ei sünni pelgalt rahaliste stiimulite põhjal. Tema hinnangul on võtmetähtsusega laiem kindlustunne – alates stabiilsest töökeskkonnast kuni elamispinna kättesaadavuseni. Toomi sõnul ei saa lapsi sünnitada pelgalt patriotismist, vaid vaja on terviklikku ja usaldusväärset süsteemi, mis toetab peresid igapäevaelus.
Sarnast seisukohta jagab ka Isamaa. Erakonna esindaja Gerli Lehe toob esile, et noorte perede jaoks on kõige olulisem oma kodu olemasolu. Tema sõnul võiks riik või kohalik omavalitsus aidata näiteks kodu sissemakse tegemisel, mis annaks peredele vajaliku stabiilsuse. Lisaks rõhutab ta, et toetused peavad olema osa laiemast paketist, mis arvestab nii elukallidust kui ka teenuste kättesaadavust.
Sotsiaaldemokraatide esindaja Riina Sikkut näeb lahendusena nii eluasemepoliitika arendamist kui ka toetuste õiglasemat jaotamist. Tema hinnangul võiks riik panustada üürimajade ehitamisse, et noortel oleks lihtsam iseseisvat elu alustada. Samuti leiab ta, et praegune toetuste süsteem ei ole õiglane – esimese ja teise lapse toetus on madalam kui kolmanda oma ning see tekitab paljudes peredes rahulolematust.
Sikkuti sõnul tuleks toetused muuta vajaduspõhisemaks ning võimalusel ka suurendada, eriti arvestades, et suurim vaesusrisk on üksikvanematel. Ta rõhutab, et otsuseid tuleb teha andmetele tuginedes, et tagada tõeline mõju perede toimetulekule.
Kokkuvõttes on selge, et kuigi erakonnad pakuvad erinevaid lahendusi, on probleem ühine ja sügav. Küsimus ei ole ainult rahas, vaid ka turvatundes, elukeskkonnas ja tulevikuväljavaadetes. Eesti sündimuse tõstmine nõuab terviklikku lähenemist – ning just see saab olema üks valimiste keskseid teemasid.
Loe teisi uudiseid SIIT
