Tallinna Südalinna Kooli õppealajuhataja Kerttu Mölder-Jevdokimov ütles, et väiksematel lastel pole tegelikult õue tulemisega mingit probleemi, sest nad on lasteaias harjunud seda igapäevaselt tegema. „Küll aga me näeme seda kolmandas kooliastmes, kus eelkõige tüdrukud ei taha väga õues käia. Poisid tulevad ja hakkavad kohe palli mängima, aga tüdrukuid on vaja natuke rohkem motiveerida selleks, et nad õue tuleksid,“ lausus ta.
Mölder-Jevdokimov lisas, et kui tüdrukud juba õue tulevad, siis tegelikult neile meeldib siin.
Mitmed Tallinna koolid on tänaseks viinud vahetunnid õue ja lisanud õppetegevusse palju värskes õhus liikumist. Sellel on positiivne efekt õpilaste tervisele, õppeedukusele ja vaimsele võimekusele. Selgus ka, et selline koordineeritud värskes õhu, lõbusalt aja veetmine vähendab koolikiusamise riski.
Tänapäeval on jätkuvalt linnas elavate noorte ja lastega suur mure. Nimelt paljud neist liiguvad liiga vähe, ei viibi parajalt värskes õhus ning istuvad toas – nutitelefonis. Liikuma kutsuv kooliprogramm näitas aga, et tegelikult veedavad lapsed õues aega väga meelsasti, kuid seda siis kui liikuv tegevus õues on kujunenud nende harjumuseks.
Õues tegutsemine vähendab koolikiusu
Võti seisneb järjepidevuses. Tänaseks on mitu Tallinna kooli liitunud liikuma kutsuva kooli programmiga – neis koolides tavaliselt vahetundide ajal kaasatakse õpilasi mängujuhtide poolt korraldatud liikuvatesse tegevustesse, mis toimuvad värskes õhus.
Uurisime Südalinna kooli õpilastelt – kuidas neile meeldib, et vahetunde nüüd õues peetakse.
Otto vastas, et sees ei saa nii palju asju teha ja siin on rohkem valikuid. „Näiteks siin saab kiikumas käia, korvpalli või jalgpalli mängida,“ lausus ta.
Maria ütles, et ta ei veeda peale tunde eriti palju aega väljas, põhiliselt on ta kodus. „Väljas olen ma põhiliselt vahetundide ajal koolis ja see meeldib mulle väga,“ lisas ta.
Otto ütles, et ka tema veedab suurema osa vabast ajast kodus, kuigi mõnikord käib ikka väljas ka. Olivia tunnistas, et ta käib ka õues, aga põhiliselt ikkagi koolis oldud aja jooksul saab väljas olla.
Tallinna Südalinna Kooli direktor Veiko Rohunurm sõnas, et enamik on linnalapsed ja pime aeg tuleb ruttu peale. „Kes vanematest siis niiväga tahab, et laps õhtul õe kuhugi pimedasse tänava peale läheb. Nad saavad oma suure liikumise osa siin koolis kätte,“ rääkis ta.
Koordineeritud liikuvad tegevused võivad ennetada ja ka koolist lausa ära kaotada kiusamist. Praegu paraku Eestis iga neljas õpilane kannatab kiusamise all, millega oleme kahjuks Euroopa edetabeli tipus.
Kui vaadata riike, milles kiusamise tase on koolides madal, joonistub välja, et neis on aastakümneid tegeletud ka süstemaatilise kiusamise ennetamisega.
Kiusamisvaba Kooli eestvedaja, psühholoog Kristiina Treial ütles, et lapsed on väga erinevad ja erilised. „Aga see ilmtingimata ei tähenda, et neid kohe kiusataks,“ lausus ta. „Kiusama hakatakse siis, kui klassis valitsevad grupinormid seda võimaldavad. Hea uudis täiskasvanutele on see, et need grupinormid, kui nendega teadlikult ja järjepidevalt tegeleda, on päris hästi kujundatavad. See on asi, millega suur osa kiusamise ennetamise programm tegeleb.“
Tantsuvahetunnid on kõige populaarsemad
Ehk siis, kui õpetajad, koolijuhid näevad vaeva, et luua klassis teineteist väärtustavaid ja ühtehoidvaid grupinorme, on ka kiusamise risk klassis väiksem.
Kristiina Treial lisas, et üks võimalus selle riski maandamiseks on koordineeritud või ka täiskasvanute poolt juhitud mängulised tegevused, selle hulgas ka liikumistegevused.
Mängujuhtidel tuleb aga eraldi tähelepanu pöörata sellele, et tõrjutud lapsed ei satuks ka mängude käigus tõrjumise ohvriks.
Treial pidas tähtsaks, et need lapsed, kes kannatavad kiusamise all ja on kaaslaste poolt tõrjutud, saaksid võimaluse kaasa lüüa ja tunneksid ennast olulise ja koolipere osana. Treial tõi välja, et üks mitmest põhjusest, miks kiusamine välja kujuneb on ka igavus. Just igavuse vastu aitavad suurepäraselt koordineeritud liikuvad tegevused.
Tallinna Südalinna Kooli õppealajuhataja Kerttu Mölder-Jevdokimov sõnas, et selliseid lühikesi vahetunde koridoris, kus mitte midagi teha pole ja palju lapsi on koos – sellist hetke neil tegelikult pole, mis välistab kohta, kus nad saaksid omavahel nägeleda ja ei jätku kõigile ruumi. „Väike laps, kui tal midagi teha ei ole, siis ta ei seisa lihtsalt,“ lausus ta. „Laps hakkab kohe kedagi katsuma ja jooksma ringi. Kui ta saab tulla õue ja igaüks leiab oma sõpradega seal oma koha, kus olla ja konflikte on tuntavalt vähem, kui väikestel vahetundidel koolimajas.“
Kuristiku gümnaasiumis on pilootkoolina juba viis aastat liikuvaid tegevusi õppetöösse ja vahetundidesse lõimitud. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi liikuma kutsuva kooli programmi eestvedaja Triin Tibar ütles, et õpetajate sõnul olevat õpilaste tähelepanu ja keskendumisvõime tunnis on oluliselt paranenud, kui nad on saanud planeeritud tegevust vahetunnis.
„Nad lihtsalt ei jookse mööda koridori ringi ja nad ongi tegevuses,“ märkis ta. Kõiki liikuvaid tegevusi ja mänge on eri koolides nii palju, et loetlema võiks neid jäädagi, kuid üheks populaarsemaks ja õpilaste lemmikuks on saanud tantsuvahetunnid, mille järgi pidavat küsima ka gümnasistid.
