Tänases statistikablogi postituses analüüsib statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani ta kokku töötamise registri (TÖR) andmed kahe varasema aasta ja selle aasta 11 kuu kohta.
Selle aasta novembri lõpu seisuga oli Eestis kehtiv töösuhe olemas ligi 646 000 inimesel. Sama inimene võib aga samaaegselt töötada mitmes kohas ja erinevate lepingu liikide või tööülesannetega ja nii oli registreeritud töösuhteid isegi rohkem ehk 760 000. See tähendab, et tööturul oli 14 000 töötajat rohkem kui 2019. aasta novembris, mil pandeemiast veel keegi kuulnud ei olnud ja Eesti tööhõive näitajad tipus olid. Kõige suurem kasv on toimunud võlaõiguslike lepingute osas, millega töötajaid lisandus kahe aasta taguse ajaga võrreldes üle 5000. Kui 2020. aastal töölepinguga töötavate inimeste arv üldiselt vähenes, siis 2021. aasta lõpuks on ka see taastunud ning ületab paari tuhande võrra 2019. aasta taset.
Tegevusalade järgi on arvuliselt kõige rohkem töötajaid võitnud info ja side tegevusala – kahe aasta jooksul lisandus sinna ligi 4000 töötajat. Märkimisväärselt on töötajaid on juurde saanud ka tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Suurematest valdkondadest on ka hulgi- ja jaekaubanduses eelmise aasta kerge languse järel töötajate arv taastunud ning ületab veidi isegi 2019. aasta novembri lõpu seisu.
Töötleva tööstuse puhul on töötajate arv kahe aasta tagusega võrreldes aga endiselt veidi väiksem. Suured kaotajad on selles võrdluses mäetööstus ning majutus ja toitlustus. Viimases on töötajate arv endiselt väiksem kui kriisieelsel ajal ja taastumine olnud minimaalne.
Edasi saab lugeda ja interaktiivsed graafikud leiab statistikaameti veebilehelt.
