Eesti elanikud tegid 2021. aastal 575 000 ööbimisega välisreisi, mis on aasta varasemaga võrreldes 3% rohkem. Ööbimisega sisereise tehti ligi 2,3 miljonit ehk 6% rohkem kui 2020. aastal. Välisreisidele kulutati möödunud aastal üle 495 miljoni euro ja sisereisidele üle 402 miljoni euro.
Reiside arvu suurenemisega kasvas reisimisele kulutatud raha hulk 98 miljoni võrra. Võrreldes aga Covidi-eelse, 2019. aastaga säästsid eestimaalased reisikuludelt ligikaudu 980 miljonit eurot.
Statistikaameti analüütik Epp Remmelg tõdeb, et möödunud aasta teise kvartali lõpus reisimine küll elavnes, kuid võrreldes 2019. aastaga toimus siiski vaid iga kolmas välisreis. „Kõige enam kasvas ööbimistega välisreiside arv neljandas kvartalis – võrreldes 2020. aasta sama perioodiga lausa neli ja pool korda,“ ütles Remmelg.
Kahe viimase aasta reisisihtkohti on tugevasti mõjutanud riikides kehtestatud koroonaviirusest tingitud piirangud. „Kui 2020. aastal tehti 58% reisidest lähiriikidesse, siis mullu vähenes sinna reisijate arv rangete piirangute tõttu. Kokku oli lähiriikidesse reiside osakaal vaid 42%,“ lausus Remmelg.
Välisreisidest 58% olid puhkusereisid, 16% tuttavate külastused ja 24% tööreisid. Reisi pikkus oli keskmiselt kaheksa ööd. „Piirangud vähendasid eelkõige lühemate reiside arvu. Kui reisile mindi, siis juba pikemalt. Kõige pikemad olid reisid Venemaale keskmise kestusega 12 ööd ja lühemad Läti ja Leedu reisid kahe ööga,“ lisas Remmelg.
Keskmiselt kulutati ööbimisega välisreisile 862 eurot ja kodumaal 177 eurot inimese kohta. Võrreldes eelneva aastaga tõusis ööbimisega sisereisi keskmine hind rohkem kui majutusega välisreisi maksumus. Keskmine kodumaise puhkusereisi hind oli 213 eurot.
Analüütiku hinnangul on Eestis reisimise põhjused ajas muutunud. „Kui viis aastat tagasi oli reisijate peamine eesmärk sõprade ja tuttavate külastamine, siis nüüd oli selleks puhkamine,“ sõnas Remmelg. Eestisiseste puhkusereiside arv kasvas 156 000 võrra 1,4 miljoni reisini, mis on enam-vähem sama palju kui 2017. aastal.
Ööbimisega reisisihtkohana on endiselt kõige populaarsem Pärnu maakond, kuhu tehakse 357 000 reisi aastas. Enam kui 300 000 korda külastati ka Tartumaad. „Võrreldes Covidi-eelse, 2019. aastaga reisiti Harjumaale ja Tallinnasse ligi poole vähem. Põhjusi võib näha oluliselt vähenenud nii tööreiside arvus kui ka kultuuri- ja lõbustusasutuste külastuspiirangutes,“ ütles Remmelg.
Kõige vähem on siseturiste kaotanud Saaremaa. Möödunud aastal külastas Eesti suurimat saart ligikaudu 241 000 eestimaalast, mis on vaid 10% vähem kui 2019. aastal.
Puhkusereiside osakaalu suurenemisega on viimastel aastatel kasvanud tasulises majutuses ööbimiste osakaal. Kui veel 2017. aastal veetsid siseturistid vaid kolmandiku reisidest tasulises majutuses, siis mullu oli see tasuta majutustega peaaegu võrdsustunud.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
