Ulatuslik rahvusvaheline uurimine on paljastanud tõsise juhtumi, milles spermadoonor, kes ei teadnud oma geneetilisest mutatsioonist, sai Euroopas vähemalt 197 lapse isaks. Mutatsioon suurendab kandjatel vähiriski märkimisväärselt ja mitmel lapsel on haiguse tõttu juba traagilised tagajärjed.
Tegemist on mehega, kes hakkas tudengipõlves alates 2005. aastast anonüümselt spermat annetama ja oli sõeluuringute põhjal täiesti terve. Kuid tema rakkude DNA-s toimus juba enne tema sündi spontaanne mutatsioon, mis kahjustas TP53 geeni – üht olulisemat kaitsemehhanismi keha vähirakkude tekke vastu. Suurem osa tema organismist mutatsiooni ei kanna, kuid kuni viiendik spermarakkudest sisaldas ohtlikku varianti. Lapsed, kes selle pärisid, kannavad mutatsiooni igas oma keharakus. Seda seisundit tuntakse Li-Fraumeni sündroomina ning sellega kaasneb kuni 90-protsendiline risk haigestuda vähki, sageli juba lapseeas.
Uurimise viisid läbi 14 avalik-õiguslikku ringhäälinguorganisatsiooni, sealhulgas BBC. Teada on, et doonori spermat kasutati 17 aasta jooksul, kokku 67 viljakusravi kliinikus vähemalt 14 riigis. Kuigi spermat Ühendkuningriigi kliinikutele ei müüdud, sai „väga väike” arv Briti peresid Taanis ravi sama doonori spermaga ning neid on nüüd teavitatud.
Taani Euroopa Spermapank, mis doonori spermat müüs, teatas, et avaldab mõjutatud peredele sügavat kaastunnet ning tunnistas, et mõnes riigis võis doonori spermat kasutada lubatust rohkemate laste saamiseks. Mõnes riigis kehtivad ranged piirangud – Belgias võib üks doonor anda spermat vaid kuuele perele –, kuid tegelikkuses sündis samalt doonorilt seal 53 last 38 naisele. Sarnased rikkumised asetavad nüüd rahvusvahelise viljatusravi süsteemi surve alla.
Mutatsiooni kandvatest lastest on tänaseks tuvastatud vähemalt 23, kellest kümnel on juba diagnoositud vähk. Haiglate sõnul on juhtum traagiline: mõnel lapsel on tekkinud mitu erinevat vähkkasvajat ning osa on surnud juba väga noores eas. Kahjustatud geneetikaga lapsi võib olla aga oluliselt rohkem, sest paljud riigid pole veel oma andmeid esitanud.
Prantsuse haiglas töötav vähigeneetik dr Edwige Kasper kutsus olukorda murettekitavaks, rõhutades, et pered elavad teadmisega, et vähk võib puhkeda igal ajal ja mitmel korral. Üks Prantsusmaal elav ema, kelle teismeline tütar mutatsiooni päris, ütles, et kuigi ta ei süüdista doonorit, on vastuvõetamatu, et kliinik kasutas spermat, mille turvalisus polnud tagatud.
Taani ametivõimud teavitasid juhtumi valguses Ühendkuningriigi viljakusravi järelevalveasutust HFEA-d, et mõned britid said ravi välismaal. HFEA kinnitab, et mõjutatud inimeste arv on väike ja nendega on ühendust võetud.
Eksperdid märgivad, et täielikku garantiid doonorsperma ohutuse kohta ei ole võimalik anda, sest paljusid geneetilisi mutatsioone ei ole praeguste sõeltestidega võimalik tuvastada. Professor Allan Pacey hoiatas, et kui sõeluuringuid veelgi karmistada, jääks doonoreid lihtsalt liiga vähe.
Juhtum lisab survet kehtestada rahvusvahelisi piiranguid, sest praegu reguleerib iga riik doonorite maksimaalset kasutuskorda iseseisvalt. Euroopa Inimese Paljunemise ja Embrüoloogia Selts on teinud ettepaneku piirata ühele doonorile 50 perekonda, kuid rõhutab, et ka see ei vähendaks haruldaste geneetiliste haiguste riski – pigem aitaks vältida olukordi, kus lapsed avastavad täiskasvanueas, et neil on sadu poolõdesid ja poolvendi.
Vaatamata juhtumi tõsidusele rõhutavad eksperdid, et sellised juhud on äärmiselt haruldased. Enamik doonoreid läbib ulatusliku skriiningu ja doonorsperma abil lapse saamine on tavaliselt meditsiiniliselt väga turvaline. Ent juhtum näitab selgelt, kui oluline on rahvusvaheline koostöö ja ühtsemad reeglid, et kaitsta tulevasi peresid teadmatusest tulenevate riskide eest.
