Sotsiaalministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit arutasid neljapäeval toimunud järgmise aasta riigieelarve kõnelustel tulubaasi suurendamist ning seoses sellega täiendavate ülesannete võimalikust andmisest kohalikele omavalitsustele.
Sotsiaalministeeriumi jaoks on järgmise eelarveperioodi prioriteet kohalike omavalitsuste omapanuse suurendamine sotsiaalsesse kaitsesse vähemalt samas tempos tulubaasi kasvuga, eelisarendades kodus elamist toetavate teenuste pakkumist ning teenusmajade rajamist eakatele.
“Kohaliku tasandi sotsiaalteenused on pikka aega olnud alarahastatud ning nende kättesaadavus üle riigi ebaühtlane ning selle üle käib põhiline arutelu läbirääkimistel,” ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse pressiteates.
“Selleks, et inimeste igapäevane toimetulek ei halveneks ning ka rohkem abi ja tuge vajavad inimesed saaksid elada oma kodus, tuleb omavalitsustel lähiaastatel suurendada investeeringuid sotsiaalkaitsesse tuntavalt, et eelisarendada teenuseid, mis aitaksid inimestel iseseisvalt ja inimväärikalt hakkama saada ning vähendaksid lähedaste koormust,” lisas Kuuse.
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel tellitakse sõltumatu analüüs, selgitamaks kohalike omavalitsuste tegelikku omapanust sotsiaalsekaitse valdkonda. Ministeeriumi hinnangul on probleemiks, et olemasolevate andmete põhjal antud hinnangud omavalituste omapanuse kohta sotsiaalkaitsesse ei ole alati korrektsed ning võrreldavad.
Kuuse sõnul tuleks ka võimalikult kiiresti viia omavalitsuste teenuste osutamise korrad kooskõlla sotsiaalhoolekande seadusega ja see tähendab teenuste ja muu abi lahti sidumist puude raskusastme tuvastamise nõudest ning selle asendamist abivajaduse hindamisega.
Puuetega inimeste abivajaduse hindamisel ning toetuste ja teenuste pakkumisel peaks olema suund lihtsustada abi andmise korraldust.
Ministeerium kutsub kohalikke omavalitsusi üles eelarveläbirääkimisteks välja selgitama täpsemad vajadused ja probleemid, mis neil ettepanekutega seonduvalt riigile on. Osapooled leppisid kokku jätkata eelarveläbirääkimisi asendushoolduse, erihoolekandeteenuste, eestkoste ning üldhooldusteenuse rahastamise üle.
“Sotsiaalkaitse kulude osakaalu tõstmine saab tulla ainult mõne teise valdkonna osakaalude vähendamise arvelt, sest omavalitsuse rahakott on üks,” ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.
“Kohalikud omavalitsused leiavad, et vaieldav on sotsiaalkaitselise omapanuse suurendamise sidumine otseselt tulubaasiga, see otsus peaks jääma iga omavalitsuse enda teha lähtuvalt kohalikust vajadusest,” lisas Trei.
Kohalikuks arenguks vajalike investeeringute ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu tagamiseks toetatakse kohalikke omavalitsusi tasandus- ja toetusfondist, struktuurivahenditest ning täiendava rahastusega riigieelarvest.
Ühiselt jõuti kokkuleppele, et struktuurivahendite 2021-2027 perioodi vahendeid saab kasutada hoolduse ja tervise infrastruktuuri investeeringuteks, sealhulgas teenusmajade rajamiseks, pikaajalise hoolduse korralduse rahastamiseks, töövõimereformi jätkumiseks, laste ja noorte toetamiseks, toiduabi korraldamiseks ning tööturu struktuursete probleemide lahendamiseks.
