Kavandatavas seaduseelnõus on ettepanek teha mitmeid olulisi muudatusi, mis puudutavad indeksiga seotud toetuste ja rahaliste hüvitiste uuendamist. Peamiselt keskendub eelnõu rahvapensioni ja elukalliduse indeksiga seotud toetuste külmutamisele aastateks 2024–2027, kuid samal ajal plaanitakse suurendada toetusi üksikvanematele ja lasterikastele peredele, samuti alla kolmeaastaste laste toetusi.
Peamised muudatused
Indeksi Külmutamine
Eelnõus kavatsetakse peatada rahvapensioni ja elukalliduse indeksiga seotud toetuste ja rahaliste hüvitiste uuendamine nelja aasta jooksul, jättes need 2023. aasta tasemele. See tähendab, et ei kavandata hilisemat indeksi tõstmist nende aastate jooksul.
Toetuste tõstmine
Samal ajal plaanitakse tõsta lapsetoetusi üksikvanematele ja lasterikastele peredele, samuti alla kolmeaastaste laste eest makstavat toetust.
Mõju
Eelnõu eesmärk on tasakaalustada riigieelarvet ja suurendada tööhõivet, tugevdades riigieelarvet maksimaalselt 383 miljoni euro võrra. Lisaks on rahandusministeerium prognoosinud tööhõive kasvu kuni 22 700 hõivatu võrra, kui indeksimuudatusi ei tehta.
Soome maksab EL-ile peale 144 eurot elaniku kohta, Eesti saab EL-ilt 677 eurot elaniku kohta aastas
Erandid
On oluline märkida, et indeksi külmutamine ei mõjuta teatud toetusi ja hüvitisi, nagu rahvapension, garantiipension ja puudetoetused. Nende osas jätkub indeksi uuendamine vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Kavandatav seadus on seotud riigi 2024. aasta eelarve projektiga ja läheb koos sellega arutamisele. Seadused peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2024 ja kehtima kuni 2027. aasta lõpuni. Avalikule arutelule saab muudatusettepanekuid esitada kuni 24. septembrini 2023.
Seaduseelnõu püüab leida tasakaalu riigieelarve ja sotsiaaltoetuste vahel, kuid sellel võib olla laiem mõju erinevatele ühiskonnagruppidele. Oluline on, et avalik ja erinevad huvigrupid saaksid oma arvamuse ja ettepanekud esitada enne eelnõu lõpliku versiooni kinnitamist.
