Eelmisel nädalal Soome põhjaosas Oulus Heikinharju linnaosas surnud 62-aastane mees ja 65-aastane naine olid vastuvõtukeskuse ukrainlasest kliendid.
Oulu politsei kahtlustab, et mees tappis oma naise ja seejärel iseenda, vahendab Iltalehti.
Politsei arvatava mõrva tagamaid ei kommenteerinud, kuid naabrite sõnul oli paar eelmisel nädalavahetusel vägivaldselt tülli pööranud.
Ukrainlaste toanaaber Eero ütles, et oli kuulnud karjeid ja kaalunud sekkumist. Kui aga vägivallale viidet polnud ja olukord rahunes, ei sekkunud ta.
Eero jälgis sündmusi uksesilmast. Ta nägi, kuidas naine läks välja. Mees järgnes mõne minuti pärast. Möödus vaid paar minutit, enne kui nad tagasi tulid. Naine läks esimesena ja mees järgnes.
Naabrimees ütles, et ta ei tea, mille üle ukraina keeles vaidlus käis. Tema sõnul oli see ainuke kord, mil helid naabri juurest tema korterisse jõudsid.
Tihtipeale oma poiss-sõbraga ülakorrusel aega veetev Sirpa seevastu ütles, et kuulis ukraina paari üha sagedamini tülitsemas. Tema sõnul oli aga helide järgi otsustades vaidlus varem sõnaliseks jäänud.
„Kuigi juhtum on lahendatud, mõjutab selline nii lähedal juhtunu turvatunnet,” ütles Sirpa.
Heikinharju vastuvõtukeskus asub Oulu kesklinnast kümmekonna kilomeetri kaugusel. Hukkunud paar elas tegelikult vastuvõtukeskuse maja kõrval kortermajas. Hoovis on neli kortermaja, mis on peamiselt vastuvõtukeskuse kasutuses. Enamik majade elanikest on Ukraina pagulased.
Arvatava mõrvapaiga naaber Eero ütles, et paar oli majja kolinud alles suve lõpus. Ta kirjeldas neid rahulike ja viisakatena.
Eero oma naabreid lähemalt ei tundnud, sest peale teretamise nad juttu ei teinud. Juhtunu tuli Eerole täieliku üllatusena. See ei ole hea tunne, ütles ta.
Politsei teatas läinud reedel, et kahtlustab tapmist, kuna surnud naisel olid välise vägivalla tunnused. Politsei teatel toimus arvatav tapmine möödunud teisipäevast neljapäevani.
Millise vägivallaga oli tegu, pole politsei täpsemalt öelnud.
Eero ütles, et naabrimehe hääled kandusid väga selgelt tema korterisse. Ta oli üllatunud, et teine naaber polnud kuulnud midagi vägivallale viitavat.
Eero arvab, et tõenäoliselt ei olnud ta juhtunu hetkel kodus, sest muidu oleks ta vähemalt seda kuulnud, kui naabrile oleks kallale tungitud. Mu eelmisel naabril tekkis krambihoog ja ta kukkus. Ma kuulsin seda ka selgelt, rääkis ta.
Eero sõnul saabus politsei kohale möödunud neljapäeva hilisõhtul. Politsei rääkis temaga alles südaöö paiku.
Reedel intervjueeris Iltalehti arvatava mõrvapaiga hoovis olnud ukrainlasi. Nad kõik olid juhtunust kuuldes üllatunud ja šokeeritud.
Juhtum on kõiki Heikinharjus vapustanud, ütles Oulu vastuvõtukeskuse direktor Sirpa Rönkkömäki. Olen seda asja töötajatega arutanud ja on tehtud jõupingutusi politseiteate tõlkimiseks erinevatesse keeltesse. Nii oleme püüdnud klientidele infot jagada, rääkis Rönkkömäki.
Oulus asuvas vastuvõtukeskuses on praegu ligi 700 klienti. Neist umbes 500 on keskuse poolt korraldatud majutuskohtades ja ülejäänud eramajutustes Oulu eri paigus. Suur osa keskuse enda majutusest on Heikinharjus. Vastuvõtukeskuses ja läheduses asuvates kortermajades elab umbes 350 inimest.
Suur osa klientidest on ukrainlased, kes vajavad ajutist rahvusvahelist kaitset.
Oulus asuv vastuvõtukeskus on Põhja-Soomes suur esimese astme keskus, kuhu tullakse asüülimenetluse alguses. Keskuses on nii asüülitaotlejaid kui ka ajutist kaitset vajavaid inimesi – teisisõnu Ukraina sõja eest põgenevaid inimesi.
Vajadus rahvusvahelise kaitse järele on praegu rekordiliselt kõrge. Saabujate hulk on praegu suurem kui aastatel 2015–2017.
Kui Soomes tapab üks elukaaslane teise, on sageli põhjuseks probleemide sasipundar. Lisaks rahalistele raskustele ja ainete kuritarvitamisele on abikaasa või perekonna tapmisel suur riskitegur näiteks lahutus.
Oulus hukkunud ukrainlasest abielupaari puhul polnud naabrite sõnul vähemalt mingeid narkootikumide tarvitamise märke nähtud.
Sõda toob perekondlike tragöödiate puhul kaasa uue riski. Sõja- ja kriisipiirkondadest tulnutel on kõrge risk erinevate psühholoogiliste häirete tekkeks, mis võivad kajastuda erineval viisil käitumises.
Psühholoogilised sümptomid võivad ilmneda näiteks sotsiaalsetest kontaktidest eemaldumise, enesehävitamise või agressioonina teiste suhtes – olenevalt olukorrast. Risk on soomlastega võrreldes suurenenud.
Kuigi Soomes on praegu erakordselt palju sõja eest põgenenud inimesi, kes on halvimal juhul kogenud tõsiseid inimõiguste rikkumisi, on Oulus põgenike abistamine heal tasemel.
Kohustus aidata ja toetada on juba seadusesse sisse kirjutatud. Oleme praktiliselt sotsiaal- ja tervishoiuüksus. Siis on teine küsimus, kas saame alati piisavalt infot probleemide kohta ja nendega kontakti, ütles keskuse juht Rönkkömäki.
Eestinen.fi
