Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas loobuti inimeste testimisest, kuna haigeid on nii palju. See tähendab, et koroona diagnoos pannakse ilma ametliku testita.
Sotsiaal- ja terviseministeerium aga leiab, et ilma testita pandud diagnoosist ei piisa Euroopa Liidu koroonatõendi jaoks, vahendab MTV.
Kergete haigusnähtudega ja vaktsineeritud inimesi ei testita enam üldse, kuigi nende leibkonnas võib olla tuvastatud nakatumisi. Kergete haigusnähtude puhul soovitatakse kodutesti tegemist ja omaalgatuslikku isolatsiooni ametliku testi asemel.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS diagnostikajuht Lasse Lehtonen ütles, et testimist hoitakse meditsiinilise personali tarbeks, kuna neid inimesi on vaja tervishoiu võimekuse säilitamiseks. Lisaks testitakse neid, kelle puhul on see meditsiiniliselt põhjendatud ehk riskigruppide inimesed ja need, kel on rasked haigusnähud ja vajavad haiglaravi.
Helsingi piirkonnas on koroonatestimisel praegu 4 päeva pikkune järjekord. Päevas tehakse ligi 10 000 testi, mida on samapalju kui detsembris.
Testida jõutakse aga väga väike osa nakatunutest. Lehtoneni väitel tuvastati eelmisel nädalal HUS-i piirkonnas 20 000 koroonaga nakatumist, aga koroonaga võis kokku puutuda 400 000 inimest. Kuigi ametlikult peaks kõik koroonaga kokku puutunud minema testi tegema, siis pole praegu mingit võimalust nii suurt hulka testida.
Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi ametlik soovitus on, et kõik, kes on saanud kodutesti positiivse tulemuse, läheksid tegema ametlikku testi. Detsembris uuendatud testimis- ja jälitusstrateegia kohaselt peaks testima kõiki, kel on nakatumise kahtlus. Testimist soovitatakse eelkõige koroonaga kokku puutunutele, riskigruppidele, vaktsineerimata inimestele, haiglate ja hooldekodude töötajatele ning teistele sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele.
Põhja-Savos ja Edela-Soomes soovitatakse kergete haigusnähtudega püsida kodus, aga kodutesti positiivse tulemuse peaks kinnitama ametliku testiga. Pirkanmaal soovitatakse kergete nähtudega minna testile vaid siis, kui on nakkusega kokkupuutumise kahtlus.
Lehtoneni väitel on aga selline strateegia vananenud, kus testile pääseb ilma arsti saatekirjata. Omikroni tüvi on muutnud olukorda selliselt, et testi-jälita-strateegia enam ei tööta. Haigus levib nii kiiresti, et ükski strateegia ei jõua sellele järele. Testima peaks vaid neid, kel on meditsiiniline põhjus. Ehk liigutakse tagasi normaalse elu juurde.
Lehtoneni väitel tähendab normaalse elu juurde naasmine seda, et koroonat vaadatakse nagu kõiki teisi hingamisteede nakkushaigusi. Tasub helistada oma arstile, nii nagu ka gripinähtude puhul ning leppida tööandjaga kokku töölt ärajäämine. Haiguspuhkuse osas ei erine koroona teistest nakkushaigustest.
Lehtoneni väitel pole koroonasse haigestunuid vaja tingimata isolatsiooni määrata. Praegu ei jaksagi omavalitsuste arstid enam isolatsioone määrata. Isolatsioon on ka muus osas õigustatud vaid siis, kui see aitab nakkuse levikut ära hoida. Enamus inimesi oskab haiguskahtluse puhul käituda ilma ametliku testitagi.
Lehtoneni väitel võidakse ka koroonadiagnoos panna ilma ametliku testita. Ükski seadus testimist ei nõua. Koroonadiagnoos pannakse nagu kõik teised arstide poolt pandud diagnoosid. Selle võib teha haigustunnuste alusel, kui on nakkusega kokkupuutumise kahtlus.
Koroonat on praegu Lehtoneni väitel nii palju liikumas, et arstid panevadki diagnoose ilma ametliku testita, kui peres on tuvastatud koroona või kui on olnud kokkupuuteid.
Lehtoneni väitel pole vaja Euroopa Liidu koroonapassi jaoks ametlikku testi teha, kuigi pass justkui eeldaks testi tegemist. Kui arst sisestab diagnoosi patsiendi haigusloo süsteemi, siis läheb see sealt automaatselt edasi Omakanta süsteemi. See tähendab, et koroonapassi jaoks pole vaja testi, vaid diagnoosi. Kui diagnoos kantakse haigusloo süsteemi, siis liigub see edasi Omakanta süsteemi.
Sotsiaal- ja terviseministeeriumi kantsler Kirsi Varhila aga kinnitas, et koroonapassi jaoks on vaja ametlikku testi tulemust. HUS ja ministeerium on aga ka varem olnud testide osas eri meelt.
Varhila kirjutas eile sotsiaalmeedias, et testimist ei tohiks vähendada. Varhila väitel hüvitab riik omavalitsustele kõik testimisega kaasnevad kulud. HUS-is on kavas aga testimise arvu vähendada. Testimise tarbeks on eelarves tänavu 100 miljonit, kui eelmisel aastal oli 250 miljonit. Lehtonen ütles, et küsimus polegi niivõrd rahas, kuivõrd inimestes, keda testimiseks saab kasutada. Inimesi igale poole ei jätku. Varhila on ise tunnistanud, et 2022. aastal on kasutada vähem tööjõudu kui pandeemia alguses 2020. aastal.
Lehtoneni väitel on praegune juhis selline, et koroonaga nakatumise korral tuleks olla 10 päeva isolatsioonis. Nii peaks talitama ka siis, kui kahtlustatakse koroonat, aga ametlikku testi pole tehtud.
Kõige alus on kümme päeva, ütles Lehtonen. Seda perioodi võib lühendada, kui on saadud testi negatiivne tulemus, aga testile on praegu väga raske pääseda. See tähendab praktikas, et inimene peab end ise kümneks päevaks isoleerima. Lehtonen soovitab vältida sel ajal kontakte teiste inimestega ning töötada võimalusel kodus.
Allikas. Eestinen.fi
