Soome sotsiaalkindlustusameti Kela endine juhtivteadur Pertti Honkanen ei mäleta valitsust, kes oleks nii karmi käega töötuskindlustust kärpinud nagu Petteri Orpo valitsus.
Paavo Lipponeni 90ndate valitsuse ajal olid kärped samas suunas, kuid ka need ei olnud nii tugevalt suunatud töötutele, ütleb Honkanen.
Honkanen töötas enne pensionile jäämist pikka aega Kelas teadurina. Nüüd aga koostas ta Soome Sotsiaal- ja Terviseliidule (Soste) illustreeriva näidisarvutuse, kuidas sotsiaalkindlustuse kärped eurodes erinevaid madala sissetulekuga leibkondi mõjutavad, vahendab Ilta-Sanomat.
Valitsuse muudatused sotsiaalkindlustuses vähendavad kõige drastilisemalt sissetulekupõhisest töötuskindlustusest elavate leibkondade sissetulekuid.
Mõjud on arvutatud nii lastega peredele kui ka üksikutele, kes elavad kas Helsingis või Jyväskyläs.
Honkanen räägib Ilta-Sanomatele, et valis need linnad, kuna Helsingis on elamiskulud veidi kõrgemad kui Jyväskyläs, mis esindab keskmise suurusega linna.
Arvestuses on muuhulgas arvestatud sissetulekupõhise töötuskindlustuse 20-protsendilise vähenemisega pärast kaheksanädalast töötust, aga ka eluasemetoetuse kärpeid.
Muuhulgas on arvesse võetud ka valitsuse kavandatud indeksi külmutamist, lastetoetuste tõstmist ning tulude languse mõjusid maksustamisele.
Seevastu ei ole arvestatud töötasu maksustamise alandamist ega ka võimalikke kokkulepitud sissetulekupõhise töötutoetuse kärpeid.
Honkaneni sõnul on endiselt ebaselge, kuidas kavatseb valitsus osalise tööajaga töötutele sissetulekupõhise töötuskindlustuse astmelisust rakendada.
Arvutused näitavad, et kui toimetulekutoetustest elavad välja arvata, väheneb lastega perede ja üksi elavate sissetulek oluliselt, kuigi kõiki kärpeid pole veel arvesse võetud.
Väheneb nende üksi elavate töötute sissetulek, kes elavad sissetulekupõhisest töötuskindlustusest.
Nendel töötutel väheneb sissetulek Helsingis ligikaudu 138,3 euro võrra ja Jyväskyläs ligikaudu 161,7 euro võrra kuus.
Aluseks on võetud eeldus, et töötu teenis töötades 2500 eurot kuus.
Sissetulekupõhise töötuskindlustuse kärped toimetulekutoetusest elava töötu sissetulekuid ei mõjuta.
Eluasemetoetuse kärped vähendavad ka selle rühma sissetulekuid.
Küll aga kompenseerivad toimetulekutoetuse tõusud eluasemetoetuse alanemist ulatuses, kus töötute sissetulek tõuseb Helsingis ja Jyväskyläs ligikaudu 33,3 euro võrra.
Kärped tabavad enim sissetulekupõhist töötuskindlustust saavaid lastega peresid, kus üks vanematest töötab osalise tööajaga. Selles grupis väheneb pere sissetulek Helsingis ligikaudu 361,9 euro ja Jyväskyläs ligikaudu 291,2 euro võrra kuus.
Suurim mõju perede sissetulekute langusele on sissetulekust sõltuva töötuskindlustuse 20-protsendiline kärpimine pärast kahekuulist töötusperioodi.
Selle rühma sissetulekuid kärbib ka töötasupõhise töötuskindlustuse garantiiosade ja lastega seotud juurdemaksete eemaldamine.
Toimetulekutoetust saavatel lastega peredel, kus üks vanematest töötab osalise tööajaga, tõuseb sissetulek Helsingis ligikaudu 78 euro võrra ja Jyväskyläs ligikaudu 32 euro võrra kuus.
Ka selles rühmas kärbib pere sissetulekuid laste juurdemaksete ja töötuskindlustuse garantiiosade äravõtmine.
Kärped panevad toimetulekutoetust saavad lastega pered sõltuma sellest toetusest, mis kompenseerib kärpeid, sest valitsus ei kavanda toimetulekutoetuste kärpeid.
Üksi elav madala sissetulekuga inimene, kes saab tööl 1500 eurot kuus, saab arvutuse järgi järgmisel aastal pärast valitsuse kärpeid Helsingis 168,6 ja Jyväskyläs 141,8 eurot vähem kätte.
Madala sissetulekuga inimeste sissetulekuid vähendavad eluasemetoetuste kärped.
Sissetulekute langused pole aga nii suured, et toimetulekutoetus oleks 1500 eurot teenivale madalapalgalisele kättesaadav.
Honkaneni arvutuste kohaselt suurendavad töötuskindlustuse ja eluasemetoetuse kärped toimetulekutoetuse saajate arvu ligikaudu 47 000 inimese võrra.
Arvutuse järgi kasvab Soomes madala sissetulekuga inimeste arv umbes 40 000 inimese võrra. Peaaegu 12 700 neist inimestest on lapsed.
Madala sissetulekuga inimeste hulka kuuluvad isikud, kelle sissetulek on alla 60 protsendi arvestuslikust mediaansissetulekust.
Arvestus on lihtsustatud hinnang, milles on varasema statistika järgi eeldatud, et esimene 20 protsendiline töötuskindlustuse vähendamine kahe kuu pärast kehtib 70 protsendile palgasaajatest.
Arvutamisel ei võetud arvesse järgmist 5-protsendilist vähendamist 34 nädala pärast.
