Kohaliku nakkushaiguste arsti poolt määratud karantiini reeglite rikkumine on tervisekaitsekuritegu ja selle eest on ette nähtud karmid karistused.
Tervisekaitsekuriteo puhul on karistuseks rahatrahv või vangistus kuni 3 kuud. Kui aga viirust levitatakse edasi tahtlikult, võib järgneda mitme pügala võrra karmim karistus, vahendab Helsingin Sanomat.
Soome pere- ja põhiteenuste minister Krista Kiuru ütles eelmisel reedel uusi piiranguid kommenteerides, et karantiiniga seotud võimalikke sanktsioone arutatakse veel käesoleval nädalal. Eelmisel neljapäeval tuli välja, et seoses koroona mutatsiooniga tekkis Soomes ulatuslik nakatumiste ahel, kus oli 30 järelnakatumist ja 400 inimese suunamine karantiini, põhjuseks oli karantiini reeglite eiramine.
Karantiini ja isolatsiooni eesmärk on ära hoida viiruse levikut. Omaalgatuslik karantiin on vabatahtlik. Seda soovitatakse näiteks siis, kui oodatakse koroonatesti tulemust või kui Soome naastakse nakkusohtlikust piirkonnast.
Ametlik karantiin aga tähendab nakkushaiguste arsti poolt määratud karantiini, mille eest saab hüvitist. Karantiini pikkus on 14 ööpäeva. Ametliku karantiini eiramine on kuritegu, mille eest võib määrata rahatrahvi või kuni 3 kuud vangistust.
Kui aga haigust levitatakse tahtlikult, on tegemist juba karmima tervist ohustava kuriteoga. See tähendab, et ohus on paljud inimesed. Tervist ohustav kuritegu on näiteks see, kui visata metroos maha oma taskurätik või bussis köhida. Isik peab olema teadlik sellest, et nakkust levitada ei tohi.
Tervist ohustava kuriteo eest võidakse määrata karistuseks kuni 4 aastat vanglat. Raskekujulise tervise ohustamise puhul on ette nähtud vangistus kuni 10 aastat. Raskekujuline ohustamine tähendab seda, kui teadlikult pannakse ohtu paljude inimeste tervis.
Tervisevastaste kuritegude puhul võidakse kohaldada vägivalla paragrahve, kui tegemist on tahtliku sooviga kahjustada tervist. Karistatav on ka vägivalla katse.
Vägivald on seotud konkreetse isikuga, see eeldab, et keegi teine on haigestunud ja tema tervis kannatanud.
Lisaks saab karistusi määrata ohu tekitamise eest. Sellisel juhul seatakse teiste inimeste elu ja tervis ohtu hoolimatusest. Ohu tekitamise eest võib saada rahatrahvi või kuni 2 aastat vanglat.
Need on kõik erinevad sätted, mis kõik eeldavad tahtlikkust, välja arvatud ohu tekitamine. Ohu tekitamise puhul aga on eelduseks see, et inimene ise oli oma haigestumisest teadlik. Teoorias võib tahtlus olla ka see, kui inimene ise teadlikult ei ole oma nakatumisest teadlik. Näiteks arvab, et on nakatunud, aga ei lähe testi tegema.
Karistusi saab aga määrata põhiliselt ametliku karantiini rikkumise eest. Omaalgatusliku karantiini rikkumise eest karistusi ette nähtud pole, kui isik ei lähe just tahtlikult teisi nakatama.
Allikas. Eestinen.fi
