Soome välisminister Pekka Haavisto ütles, et Soome valmistub Venemaa rünnakuks Ukrainas, kuigi Soomel pole veel endal konkreetset infot rünnakuplaanide kohta.
Samas usaldatakse USA luureandmeid, mille kohaselt algab rünnak lähipäevil. Haavisto ütles, et kui rünnak toimub, siis vaadatakse koos teiste Euroopa Liidu riikidega, kuidas käituda ja milline on reaktsioon, vahendab Helsingin Sanomat.
Samuti hoolitsetakse Haavisto sõnul selle eest, et kriisi mõjud oleksid Soome jaoks minimaalsed. Arvatava rünnaku otseseid mõjusid Soomele on Haavisto sõnul mitmeid. Üks neist on energia hind, mis rünnakuga veelgi tõuseb.
Mõju on ka see, et kui igal aastal on Ukrainast värvatud Soome tööle ligi 10 000 hooajatöötajat, siis neid tõenäoliselt suure sõja ajal ei tule.
Kolmas mõju aga on eriti murettekitav. Nimelt lisab sõjategevus Ukrainas pingeid ka Läänemere piirkonnas. Loodetavasti õnnestub otsest sõjategevust vältida.
Haavisto ütles USA hoiatuste kohta, et kui neid saabub liiga palju, siis neid enam ei usuta. Samas märkis ta, et ilmselt on USA info ikkagi õige.
Haavisto osales äsja Müncheni julgeolekukonverentsil ja ütles, et meeleolu oli ärev. Praegu on käimas taas ajaloolised sündmused. Ukraina president Volodõmõr Zelenski rääkis konverentsil ukraina koolilastest, kelle kooli hoovis lõhkesid mürsud ning ukraina sõjaväelasest, kelle kolm tütart jäid konverentsi toimumise ajal ilma isata.
Zelenski nõudis Läänelt karmimaid meetmeid juba nüüd, põhjendades seda USA infoga peatse Venemaa rünnaku kohta.
USA asepresident Kamala Harris ütles laupäeval Münchenis, et Venemaa-vastaste sanktsioonide puhul on tegemist piirangutega finantsasutustele ning tooraine ekspordiks. See puudutab eriti fossiilseid kütuseid. Lisaks tulevad üksikud individuaalsed sanktsioonid ning NATO sõdurite lisamine piirkonda.
Haavisto sõnul ei kehtestata sanktsioone siiski enne rünnakut. Santsioonidest avalikult ei räägita, kuna nende avalikustamise puhul oleks võimalik nendeks valmistuda. Haavisto sõnul on olukord küll murettekitav, aga samas loodetakse veel siiski leida diplomaatlisi võimalusi selle rahumeelseks lahendamiseks.
Käesoleval nädalal kohtuvad veel USA ja Venemaa välisministrid Antony Blinken ja Sergei Lavrov. Kahe riigi usaldus teineteise suhtes on aga väga madal. Harris ütles Münchenis otse välja, et Venemaa avaldab Ukraina kohta valeinfot, et leida põhjendusi sõja alustamiseks. Haavisto sõnul on aga isegi sellises olukorras tähtis leida diplomaatilisi lahendusi. Välisminister tuletas meelde, et 2014. aastal alanud Vene-Ukraina sõjas on hukkunud juba 15 000 inimest.
Täna esmaspäeval, 21. veebruaril on Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumine. Kolmapäeval annab peaminister Sanna Marin ülevaate julgeoleku olukorrast parlamendile.
Haavisto sõnul on Ukraina kriisi üheks põhjuseks Vene majanduse tugevnemine seoses fossiilsete kütuste hinnatõusuga. Venemaa on seetõttu huvitatud teiste riikide ähvardamisest, millest ei saadud aru siis, kui Euroopa muudeti sõltuvaks Vene gaasist.
Vene Rosatom ehitab tuumajaama Soomes. Haavisto sõnul näitas tema suhtumist asja see, kui rohelised lahkus valitsusest pärast otsust tuumajaama rajamise kohta. Nüüd on kavas samuti hinnata koostöö jätkamist, aga Haavisto ei tahtnud seda veel
Alliaks. Eestinen.fi
