Statistikaameti värsked andmed näitavad, et kuigi Eesti turismisektor tervikuna kogeb kasvu, on üks riik, mille huvi meie vastu järjest nõrgeneb – Soome. Tänavu oktoobris peatus Eesti majutusettevõtetes kokku 291 000 turisti, mis on kuus protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Välisturiste oli samuti rohkem, kasvades aastaga seitse protsenti. Kuid selle üldise edenemise kõrval langeb Soome turistide arv juba kuuendat kuud järjest ning just see pööre tekitab turismivaldkonnas küsimusi ja ettevaatlikkust.
Oktoobris külastas Eesti majutusasutusi ligi 153 000 välis- ja 138 000 siseturisti. Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide koguarv sel aastal tõusnud enamikul kuudel ning võrreldes mulluse oktoobriga oli neid nüüd seitse protsenti rohkem. Samas jääb pilt pandeemiaeelse ajaga võrreldes nõrgemaks – välisturiste oli siiski 12 protsenti vähem kui 2019. aasta oktoobris.
Siseturism näitab seevastu kindlat kasvutrendi. Eesti elanikke peatus majutusasutustes viie protsendi võrra rohkem kui mullu ning siseturismi mahu ületamine pandeemiaeelset taset ligi viiendiku võrra näitab, et kodumaine puhkamine on endiselt tugevuses.
Kõige suurema väliskülaliste grupi moodustasid oktoobris taas soomlased – kokku 55 000 inimest, mis annab 36 protsenti kõigist välisturistidest. Kuigi Soome jääb endiselt peamiseks välisturu allikaks, ei saa tähelepanuta jätta fakti, et nende arv vähenes aastaga neli protsenti. See langus on toimunud kuuendat kuud järjest, mis viitab, et tegemist pole juhusliku kõikumisega, vaid pikemaajalise trendiga.
Lätist saabus oktoobris ligi 26 000 turisti ning Saksamaalt umbes 9000. Mitmest riigist – sealhulgas Lätist, Saksamaalt, Suurbritanniast, Rootsist ja Aasia riikidest – saabus turiste märgatavalt rohkem kui eelmisel aastal. See näitab, et Eesti populaarsus muudes sihtriikides on tõusuteel, ent Soome turu kahanemine tõmbab üldisele pildile varju.
Nii välisturistide kui siseturistide seas on jätkuvalt kõige populaarsem sihtkoht Harjumaa, kuhu jäi 75 protsenti kõigist väliskülalistest. Pärnu ja Tartu maakond järgnevad vastavalt 11 ja kuue protsendiga. Valdav osa välisturiste, kokku 77 protsenti, oli Eestis puhkusereisil, 18 protsenti tööasjus.
Oktoobris oli avatud 958 majutuskohta ning tubade täitumus ulatus 45 protsendini. Ööbimise keskmine hind oli 48 eurot inimese kohta, mis on kahe euro võrra kõrgem kui aasta varem samal ajal.
Kokkuvõttes näitab statistika turismisektori taastumisvõimet ja kasvavat mitmekesisust, kuid Soome turistide püsiv langus on trend, millega peab üha tõsisemalt arvestama. See seab väljakutse Eesti turismipoliitikale: millega meelitada tagasi riigi suurim ja seni püsivaim välisturistide grupp, kelle huvi Eesti vastu näib järjepidevalt hääbuvat?
