Kesk-Soome kohus mõistis täna teisipäeval, 7. märtsil kindlustusseltsilt ja Kesk-Soome õpilaselamufondilt (KOAS) välja hiigelhüvitise 100% töövõime kaotuse eest juhtumis, kus 2013. aastal libises tollane naisüliõpilane välja jooksma minnes välisukse ees liivatamata kohal, kukkus kuklaga vastu maad ja sai raskelt vigastada.
Naisele välja mõistetud hüvitis kerkib enam kui kahe miljoni euroni eelkõige seetõttu, et kohus leidis, et ta on kaotanud täielikult oma töövõime ja seeläbi eluks ajaks toimetuleku, vahendab Helsingin Sanomat.
Naine andis asja kohtusse, kuna leidis, et kinnistu omanik ei olnud õueala turvalisuse ja libedusetõrje eest hoolitsenud viisil, mida ta kinnistu omanikuna peaks seadusest tulenevalt tegema.
Aastaid pärast juhtunut algatatud hagi põhjuseks oli ka pikaajaline kahju pärast kukkumist.
Kohus asus juhtumi puhul naise poolele.
Kohus arvestas pika perspektiiviga, kui otsustas, millist sissetuleku kaotust naine kogeb, kui tema karjäär raamatupidamise ökonomistina ei saanudki alata. Naine lõpetas pärast õnnetust kooli, kuid muutus õnnetuse tagajärjel täiesti töövõimetuks.
Suurima osa summast moodustab aastatel 2026–2054 saamata jääv tulu, mis on üle 5000 euro kuus. Ainuüksi see on ligi kaks miljonit eurot.
Aastate 2021–2026 eest on igakuine hüvitis umbes 4200 eurot kuus. Summad on seotud elukalliduse TEL-indeksiga.
Ka need eelmiste aastate saamata jäänud töötasu hüvitised moodustavad ligi 180 000 eurot. Lisaks saab naine ajutise ja püsiva kahju eest hüvitist umbes 20 000 eurot.
Pohjola kindlustus peab maksma hüvitist kuni esimese miljoni euroni, KOAS aga ülejäänud summa. KOAS oleks tahtnud summas tingida, kuid kohus polnud sellega nõus.
Kohus tuvastas, et naine sai kümme aastat tagasi juhtunud kukkumisest kergekujulise ajutrauma ja kaela nihestuse, mis ei ole paranenud ja põhjustavad vaevusi. Nendega on seotud täielik töövõimetus.
Seevastu naisel ei tekkinud kerget seljaaju vigastust ega CRPS-i valusündroomi.
Kohus arvutas saamata jäänud töötasu hüvitise suuruse vastavalt majandusmagistri palgatasemele, sest ei kahelnud, et naine poleks suutnud eeldatava aja jooksul kooli lõpetada.
Õnnetus juhtus ühel märtsiõhtul Jyväskyläs, kui naine läks talvejooksu jalatsites jooksma. Ta kukkus hoovis selili ega saanud kätega lööki vähendada. Naine kukkus kuklaga vastu jäist maapinda.
Esimene diagnoos oli peapõrutus, kuid aastatega olukord halvenes. Nüüd elab ta tööturutoetusest ja saab erinevat tüüpi taastusravi, lisaks on tal õigus isiklikule abistajale.
Sündmuse ajal oli ilm külm ja päeval oli veidi lund sadanud. KOAS-i andmetel liivatati õnnetuspaika masinaga. Seal märgiti ka, et liivatamisega ei saa libisemist täielikult ära hoida, sest külma ilmaga ei jää liiv jäässe kinni.
Ka pärast kukkumist sai naine elamufondi kindlustusseltsilt Pohjola mitu tuhat eurot hüvitist valude, nikastuste ja muude ajutiste ebamugavuste ning saamata jäänud tulu eest.
Kohtuotsus ei ole veel jõustunud.
