Kuigi Soomaal on hunte aktiivselt kütitud, ei ole rünnakud kariloomadele lakanud. Soomaa rahvuspargi alal tegutsevad loomakasvatajad seisavad jätkuvalt silmitsi olukorraga, kus veiseid murdmine jätkub, hoolimata juba rakendatud meetmetest.
Piirkonna üks suuremaid veisekasvatajaid Tiit Soa kinnitab, et probleem pole kuhugi kadunud. Tema sõnul algasid ulatuslikumad rünnakud juba möödunud aasta sügisel ning kuigi keskkonnaamet väljastas eriload huntide küttimiseks, ei ole olukord oluliselt paranenud. Praegu paiknevad veised rahvuspargi serval, kuid peagi viiakse nad taas luhtadele, kus oht on veelgi suurem.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juht Tanel Türna selgitab, et konkreetsest probleemseks peetud hundikarjast on juba kuus isendit erilubadega kütitud ning selle karja tegevus on keskkonnaagentuuri hinnangul lõppenud. Probleem seisneb aga selles, et piirkonda liiguvad uued hundid naaberaladelt ning rünnakud jätkuvad.
Kuigi loomakasvatajad leiavad, et küttimist tuleks veelgi intensiivistada, rõhutab keskkonnaamet, et ainult sellest enam ei piisa. Türna sõnul on huntide küttimine Eestis juba rekordtasemel – ainuüksi möödunud jahihooajal kütiti 165 hunti. Seetõttu tuleb tema hinnangul keskenduda ka ennetusmeetmetele, näiteks muuta karjatamise korraldust ja hinnata ümber luhahoolduse põhimõtteid.
Loomakasvatajate hinnangul ei käsitleta probleemi siiski piisavalt laiemas kontekstis. Tiit Soa sõnul tuleks hundirünnakuid vaadelda eelkõige maaelu probleemina, mitte ainult looduskaitselise küsimusena. Tema hinnangul peaks juhtrolli võtma põllumajandusministeerium, kuna tegemist on otsese mõjuga toidutootmisele ja maapiirkondade elujõulisusele.
Soa rõhutab, et olukord on kriitiline – rünnakute tõttu tekkinud kahjud on viinud selleni, et paljudel ei ole enam loomi müügiks ning rahalised ressursid on otsakorral. Tema hinnangul peaks riik pakkuma otsest abi, sealhulgas kompenseerima kaotused ja aitama karju taastada.
Põllumajandusministeerium tunnistab küll, et kiskjaprobleem on laiem ja puudutab mitut piirkonda Eestis, kuid ei näe praegu võimalust juhtrolli üle võtta ega selliseid meetmeid rakendada. Ministeeriumi esindaja Katrin Rannik rõhutab, et oluline on leida tasakaal toidutootmise ja looduskaitse vahel.
Seega jääb Soomaal olukord endiselt pingeliseks – samal ajal kui hundid liiguvad ja rünnakud jätkuvad, otsivad nii ametkonnad kui ka loomakasvatajad lahendust, mis suudaks kaitsta nii loodust kui ka maaelu.
Loe teisi uudiseid SIIT
