Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt oli naiste brutotunnitasu 2022. aastal 17,7% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe kasvas aastaga 2,8 protsendipunkti.
Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus finants- ja kindlustustegevuse (32,9%), kaubanduse (31,6%), muude teenindavate tegevuste (27,8%) ja tööstuse (25,8%) tegevusaladel. Sarnaselt 2021. aastaga oli ka eelmisel aastal veonduse ja laonduse tegevusala ainus, kus naised teenisid meestest rohkem: naiste brutotunnitasu ületas meeste oma 9,3% võrra.
Statistikaameti analüütiku Liina Kuusiku sõnul vähenes palgalõhe Eestis alates 2013. aastast kuni 2021. aastani 9,9 protsendipunkti, kuid 2022. aastal kasvas lõhe 2,8 protsendipunkti võrra. „Võrreldes 2021. aastaga vähenes palgalõhe mullu kõige enam ehituses ning suurenes kõige rohkem muude teenindavate tegevuste alal,“ selgitas ta.
Soolise palgalõhe arvutatamiseks lahutatakse meeste keskmisest brutotunnipalgast naiste keskmine brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meeste keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid.
Statistika aluseks on uuring „Töötasu struktuur“. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib. Statistikaamet korraldab uuringut „Töötasu struktuur“ rahvusvahelise metoodika alusel alates 2005. aastast. Uuring toimub oktoobri kohta. Alates 2010. aastast korraldatakse uuringut iga nelja aasta järel. Tegemist on põhjaliku töötasude uuringuga, mis annab tarbijate käsutusse kvartaalse palgastatistikaga võrreldes oluliselt detailsemad andmed. Uuringu andmestik kajastab palgatöötajate arvu, struktuuri ja töötasu nende ametiala, tegevusala, vanuse, soo, lepingu liigi, täis- ja osalise tööaja ning hariduse järgi. Töötasu struktuuri uuringu vahepealsetel aastatel kogutakse andmeid ainult mees- ja naistöötajate arvu, töötatud tundide ja töötasu kohta küsimustikuga „Mees- ja naistöötajate brutotunnitasu oktoobris“.
Statistikaameti ja Eurostati metoodikad soolise palgalõhe arvutamisel on erinevad. Eurostati avaldavates andmetes meeste ja naiste palgalõhe kohta ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ning asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid.
Detailsemad andmed on avaldatudstatistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
