Märtsikuu tõi Eesti poodides kaasa märgatava hinnatõusu, eriti just liha- ja värskete toiduainete osas. Võrreldes eelmise aastaga on hinnad mitmes kategoorias tõusnud märkimisväärselt, sundides tarbijaid oma ostukäitumist ümber hindama.
Kõige silmatorkavam hinnatõus puudutab veiseliha, mille hind kerkis aastaga koguni ligi 28 protsenti. Kui mullu maksis kilo kondita veiseliha umbes 17,65 eurot, siis nüüd tuleb selle eest välja käia üle 22 euro. Ka broileriliha ei ole hinnatõusust puutumata jäänud – kodumaine broiler on kallinenud veerandi võrra ning maksab nüüd üle viie euro kilo kohta.
Hinnatõus ei piirdu vaid ühe lihaliigiga. Kodune hakkliha, sealiha ning erinevad lihatooted on kõik kallinenud, kuigi mõningaid erandeid leidub – näiteks keeduvorst on jäänud veidi odavamaks kui aasta tagasi. Samas on viimastel kuudel toimunud hinnatõus jätkunud, eriti veise- ja sealihatoodete puhul.
Piimatoodete hinnad on samuti liikunud ülespoole, kuigi mõõdukamalt. Kõige rohkem kallines hapukoor, mille hind tõusis aastaga kaheksa protsenti. Piim ja kohvikoor on samuti kallinenud, samas kui osa tooteid, nagu või ja juust, on isegi veidi odavnenud. Viimaste kuude võrdluses võib täheldada ka väikest hinnalangust mõne piimatoote puhul.
Munaturul on toimunud vastassuunalisi liikumisi. Kodumaised munad on märgatavalt kallinenud, eriti väiksemad M-suuruses munad, samas kui importmunade hinnad on osaliselt langenud. See viitab turu ebastabiilsusele ning sõltuvusele nii kohalikust tootmisest kui ka impordist.
Köögiviljade ja puuviljade hinnad on samuti muutunud. Kartul on kallinenud ligi 10 protsenti, samas kui kapsa ja porgandi hinnad on langenud. Kõige suuremat tähelepanu pälvib aga õunte hind – kehva saagiaasta tõttu on see püsinud kõrgel ning on aastaga kasvanud koguni 65 protsenti. See tähendab, et tarbija maksab õunte eest ligi kaks eurot rohkem kilo kohta kui aasta tagasi.
Ka värske köögivilja hinnad on tõusnud, eriti kurgi ja tomati puhul. Kohalik kurk maksab juba üle kuue euro kilo eest ning importtooted ei jää palju maha. Hinnad on tõusnud nii hooajalisuse kui ka tarneahelate mõjude tõttu.
Teravilja- ja pagaritoodete hinnatõus on olnud tagasihoidlikum. Sai ja leib on küll kallinenud, kuid vaid mõne protsendi võrra. Suhkru hind on jäänud suhteliselt stabiilseks, mis pakub tarbijatele mõningast leevendust üldise hinnatõusu taustal.
Kokkuvõttes näitab märtsikuu hinnapilt selgelt, et toidukaupade hinnad liiguvad jätkuvalt ülespoole, eriti liha ja värskete toodete osas. Tarbijatele tähendab see suuremat survet igapäevastele kulutustele ning vajadust teha teadlikumaid valikuid poeriiulite ees.
