Eesti muusikamaailma tabas teisipäeva õhtul valus uudis – lahkunud on räppar Gameboy Tetris, kodanikunimega Pavel Botšarov. Ta oli vaid 40-aastane. Kurba teadet kinnitasid tema lähedased sõbrad ning sotsiaalmeedia täitus kiiresti vaiksete, kuid sügavalt liigutavate järelehüüetega.
Mitmed tuntud Eesti artistid avaldasid austust oma moel. Jagati mustvalgeid fotosid, mälestusi ja sümboolseid pilte, mis rääkisid rohkem kui sõnad. Leinas olid nii kolleegid kui ka fännid – inimesed, keda Pavel oli oma loominguga puudutanud.
Alles hiljuti rääkis ta elust ja uutest plaanidest
Vaid mõni aeg tagasi jagas Pavel, et tegeleb aktiivselt iseendaga, reisib ja avastab maailma. Ta viibis pikemalt Tais ning tundus olevat otsimas uut tasakaalu ja suunda. Märtsis tähistas ta oma 40. sünnipäeva.
Samuti oli tal käsil uusi projekte – ta pidi osalema filmis „Teie teenistuses“, mis jõuab vaatajateni lähiaastatel. Kõik viitas sellele, et ta oli liikumas uue eluetapi poole.
Avameelne võitlus vaimse tervisega
Gameboy Tetris ei varjanud kunagi oma sisemisi võitlusi. Vastupidi – ta rääkis neist ausalt ja julgelt. Ta jagas avalikult oma kogemusi depressiooni ja vaimse tervise probleemidega, viibides ka ravil psühhiaatriakliinikus.
Ta kirjeldas, kuidas elu võib ootamatult pöörduda. Kunagine vaatleja oli ühel hetkel ise teisel pool – olukorras, kus tuli õppida uuesti elama. Ta rääkis avameelselt oma ravist, sisemistest kriisidest ja hetkest, kus ta oli püüdnud endalt elu võtta.
Need ülestunnistused ei olnud tähelepanu otsimine – need olid appihüüded ja samas ka katse aidata teisi. Ta rõhutas korduvalt, et vaimse tervise probleemidest tuleb rääkida sama avatult nagu füüsilistest haigustest.
„Kui jalg on katki, lähed arsti juurde. Miks peaks vaimse valuga olema teisiti?“ oli üks tema sõnumitest.
Keeruline tee ja sügav minevik
Paveli lapsepõlv ei olnud lihtne. Ta kasvas üles keerulistes oludes, kus nappis tähelepanu ja stabiilsust. Hiljem on ta ise tunnistanud, et just need kogemused jätsid temasse jälje, mis avaldusid tugevamalt täiskasvanueas.
Ta otsis abi, käis teraapias ja püüdis leida viise, kuidas oma seisundiga toime tulla. Kuigi ta kandis endas valu, suutis ta sellest luua midagi, mis kõnetas tuhandeid.
Muusika kui ühendaja
Gameboy Tetris sai laiemalt tuntuks ansambli 5MIINUST liikmena, kuid jätkas hiljem oma sooloteed. Tema looming ei olnud ainult meelelahutus – see oli peegeldus tema sisemaailmast.
Ta uskus, et muusika suudab inimesi ühendada ja luua ühise keele. Just selle eest tunnustati teda ka riiklikult – talle omistati Valgetähe V klassi teenetemärk panuse eest lõimumisse.
Ta ei pidanud end kunagi teadlikuks „ühendajaks“, kuid tema mõju oli vaieldamatu.
Isiklik elu ja pere
Pavel oli kolme lapse isa. Ta rääkis ausalt ka oma keerulisest pereelust ja vigadest, mida ta tundis olevat teinud. Samas oli temas ka suur tänutunne ja austus nende inimeste vastu, kes tema laste elus olulist rolli mängisid.
Viimastel aastatel sai ta taas isaks ning kirjeldas seda kogemust kui oma elu kõige valusamat ja samas ka kõige ilusamat hetke.
Pärand, mis jääb
Gameboy Tetris ei olnud lihtsalt räppar. Ta oli inimene, kes julges olla haavatav maailmas, kus seda sageli peetakse nõrkuseks. Ta rääkis asjadest, millest paljud vaikivad.
Tema lugu ei ole ainult kurb.
See on aus, inimlik ja vajalik.
Ta jättis endast maha muusika, mõtted ja julguse rääkida. Ning võib-olla kõige olulisemana – tunde, et keegi kuskil mõistis.
Tema hääl vaikis, kuid tema sõnum jääb.
