Sõjas on hukkunud juba pea 9000 vene sõdurit, venemaa surnukehi ei soovi.

“Kiievile läheneva Vene sõjaväe hiigelkolonni põhiosa jääb kesklinnast enam kui 30 kilomeetri kaugusele ja selle liikumist on takistanud Ukraina vägede jõuline vastupanu ning vene sõjatehnikat tabanud erinevad probleemid,” ütles Suurbtirannia kaitseministeeriumi esindaja Reutersile.

“See kolonn on viimase kolme päeva jooksul vähe edasi liikunud,” lisas ta. “Vaatamata rängale pommitamisele Vene vägedele poolt on Harkovi, Mariupoli ja Tšernihivi linnad endiselt ukrainlaste käes”

Uudisteagentuur UkraineWorld vahendas Ukraina kaitseministeeriumi kokkuvõtet vastaste sõjakaotustest.

Ukrainast on Venemaa valla päästetud sõjategevuse eest põgenenud üle miljoni inimese, teatas neljapäeval ÜRO, hoiatades, et sõjalise konflikti jätkumisel võib nende arv tõusta veel mitme miljoni võrra.

ÜRO pagulasameti UNHCR-i andmetel on pärast 24. veebruaril alanud sõjategevust lahkunud Ukrainast 1 002 860 inimest, vahendab BNS.

“Ma olen töötanud põgenikega seotud eriolukordades ligi 40 aastat ning ma olen harva näinud nii kiiret lahkumist nagu siin,” ütles UNHCR-i juht Filippo Grandi.
UNHCR-i teatel on viimase nädala jooksul suundunud Ukrainast Poolasse üle 505 500 inimest. Poola piirivalve ütles neljapäeva hommikul, et neid on olnud üle 575 000 inimest, neist 95 000 kolmapäeval.

Saksamaa suurendab relvatarneid Ukrainale, saates täiendavalt 2700 õhutõrjeraketti, vahendab BNS.

Valitsus “kiitis heaks täiendava toetuse Ukrainale”, see hõlmab ka Nõukogude päritolu STRELA-tüüpi õhutõrjerakette, mida varem kasutasid Ida-Saksa relvajõud, ütles allikas.

Ukraina pealinnas Kiievis kõlasid ööl vastu neljapäeva taas plahvatused, teatasid varahommikul erinevad rahvusvahelised meediakanalid.

Brittide rahvusringhääling BBC ja ajaleht Guardian teatasid, et linnas kõlas vähemalt neli plahvatust. Linnas kõlasid korduvalt õhuhäiresireenid, vahendab BNS.

Meedia andmetel kärgatasid kaks plahvatust kesklinnas ja kaks ühe metroojaama lähedal. Ukraina siseministeeriumi andmetel sai muu hulgas kahjustada suur küttetorustik keskraudteejaama piirkonda tabanud raketilöögi tagajärjel.

Telekanali CNN ajakirjanike sõnul oli plahvatust kuulda üle kogu linna, kuigi löögi sihtmärk polnud koheselt selge. Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et esialgsetel andmetel rünnakus keegi surma ei saanud, kuid üksikasju alles täpsustatakse.
Meedia andmetel otsisid kiievlased nagu varemgi öösel varju pommivarjendiks kohandatud metroojaamades.
Telekanali ajakirjanikud kuulsid õhurünnakusireene ka Ukraina suuruselt kolmandas linnas Odessas ja Umani linnas.

Lõuna-Ukraina linna Hersoni meer Ihor Kolõhajev teatas ööl vastu neljapäeva suhtlusvõrgustikus Facebook, et linnas pole enam Ukraina vägesid, vahendab BNS.

Herson on strateegiliselt oluline linn Musta mere ääres.

Linnapea kirjutas suhtlusvõrgustikus Facebook, et linnaelanikud peavad nüüd täitma määrusi, mis on välja antud “linnavalitsuse hoonesse sisenenud relvastatud inimeste poolt”.
Kolõhajev kirjeldas ajalehele New York Times, et raekoja juurde oli saabunud kümme relvastatud Venemaa ohvitseri, kelle seas väeülem. Meeri sõnul on Vene ohvitserid teatanud, et kavatsevad kehtestada linnas samasuguse režiimi, mis kehtib Ida-Ukraina separatistlikes piirkondades Luganskis ja Donetskis.

Kolõhajev vastas ohvitseridele, et ei luba neile midagi.
“Mind lihtsalt huvitab tavaline elu meie linnas! Palusin neil inimesi mitte tulistada,” rääkis linnapea telekanali CNN teatel.
Vene sõjavägi väitis varem päeval, et on võtnud Ukrainasse tungimise seitsmendal päeval Hersoni kontrolli alla.
“Vene relvajõudude üksused on oblastikeskuse Hersoni täielikult kontrolli alla võtnud,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov televisioonis.
Hersonis elab umbes 280 000 inimest ja linn asub veidi põhjas Krimmist, mille Moskva annekteeris aastal 2014.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) teatas kolmapäeval, et Ukraina linnas Harkivis hukkus mürsutules OSCE missiooni liige, vahendab BNS.

“Maryna tapeti linnas, mis on muutunud sõjatsooniks, kui ta hankis oma perele varustust,” seisis OSCE avalduses.
OSCE teatas pühapäeval, et nende töötajad Ukrainas evakueeritakse Moldovasse ja sealt edasi päritoluriikidessse. Moldova valitsuse pressiteenistus edastas avalduses, et otsus evakueerida OSCE missiooni liikmed võeti vastu seoses suutmatusega tagada nende julgeolekut. Nad pidid jõudma Moldovasse pühapäeval. Ilmselt jäid kohalikku päritolu töötajad Ukrainasse.

“OSCE esindajad üritatakse repatrieerida oma päritoluriikidesse nii kiiresti, kui võimalik, pärast nende kohalejõudmist. Moldova ei ole nende lõppsihtpunkt,” seisis avalduses.
Sõda Ukrainas kestab seitsmendat päeva. Vene ja Ukraina sõdurid võitlevad riigi suuruselt teise linna Harkivi tänavatel.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäevases värskes pöördumises, et tema riik on nurjanud Venemaa salakavad plaanid, vahendab BNS.

Zelenskõi toonitas, et on uhke rahva kangelasliku vastupanu üle Moskva invasioonile.
“Oleme rahvas, kes murdis vaenlase plaanid nädalaga. Salakavalad plaanid, mida oli kirjutatud aastaid täis vihkamist meie riigi ja meie rahva vastu,” ütles Zelenskõi Telegrami postitatud videos.
President ütles, et imetleb siiralt linnade kangelaslikke elanikke, kes on Vene vägede edasitungile vastu seisnud.

Zelenskõi lisas, et pärast sissetungi algust on hukkunud umbes 9000 Vene sõdurit.
Ukraina president kirjutas samal ajal ühtlasi Twitteris, et on rääkinud Kanada peaministri Justin Trudeauga ja “tänanud teda juhtpositsiooni eest Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamisel”.
“Rõhutasin piiravate meetmete laiendamise vajadust. Ukraina tsiviilisikute pommitamine tuleb viivitamatult lõpetada,” lisas riigipea.