„100 miljoni euro eest on kaitseministeeriumi ja kaitseväe vara inverteerimata. Pole teada, kas seda vara on puudu või kus see asub. Meil puudub teave ja usaldusväärne pilt selle kohta, kas ja milline see vara on,“ ütles Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjonis riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen. „Vaatamata riigikontrolli märkustele ja ettepanekutele pole kaitseväe varasid praeguseni korrektselt arvele võetud ja varaarvestuse programmid on kajastamata.“
Metsalu-Nurmineni sõnul on see probleem üleval olnud ka varasematel aastatel. Praegune sõda Ukrainas ning Eesti erinevad relva- ja sõjavarustuse tarned pole riigikontrolli auditit mõjutanud.
„Kaitseväe varade arvestuse korraldus ja selles esinevad vead ei võimalda tagada ega veenduda, et materiaalsete põhivarade saldo riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansis on õige,“ märkis ta. Raamatupidamise saldo õigsuse tagamise vältimatuks toiminguks on raamatupidamise ja kaitseväe põhivara analüütilise registri andmete võrdlus 2021. aasta lõpu seisuga, mida kaitsevägi ei ole teinud.
„Kaitsevägi tegeles 2021. aastal põhivarade arvestuse üleviimisega kaitseväe põhivara arvestuse moodulisse Axaptas, kuid auditiaruande koostamise ajaks ei olnud kaitsevägi suutnud veenduda osa arvele võetud varaobjektide füüsilises olemasolus ning nende tegelikus seisukorras ja asukohas,“ järeldas riigikontroll.
Riigikontrolli esindaja andis soovituse kaitseministeeriumile ja kaitseväele maha istuda ja leida toimivad lahendused varade arvele võtmiseks. „Kaitseministeerium on kinnitanud, et asjaga tegeletakse, aga asjad pole ikkagi korras. Kas puudu on inimestest või on vead infosüsteemis? Need tuleb leida ja lahendada,“ märkis peakontrolör.
Kokkuvõtvalt on riigikontrolli arvates riigi majandustehingud aga olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega, 2021. aasta riigieelarve ja lisaeelarve ning riigieelarve seaduse muutmise seadusega. Riigikontroll kontrollis, et põhiseaduslikud institutsioonid, riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisala asutused on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute tegemisel lähtunud neile antud eelarvest.
Sarnaselt eelmise aastaga tuvastas Riigikontroll vähemolulisi vigu ministeeriumide eelarve ridadel 2021. aasta riigieelarve seaduses ja seaduse muutmise seaduses. Riigikogule esitatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjast ei ole aru saada, millele raha kulub. Samuti ei ole tagatud perioodide võrreldavus, esineb aritmeetilisi vigu ja eksitavat teksti.
Eelarve koostamine on ajapuuduses
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus lausus, et riigieelarve koostamine on kitsas ajaraamis kulgev pingeline protsess, mille käigus võib kannata ka Riigikogule esitatava eelarve seletuskirja selgus ja loetavus. „Eelarve selgus kaob siis, kui viimaste aastate kriiside ajal oleme pidanud võtma vastu mitu lisaeelarvet. Tegevuspõhine eelarve koostamine nõuab aega ja selgeid eesmärkide seadmist, kuid poliitilised otsused sünnivad viimasel hetkel ning eelarvet kokku panevad ametnikud on pideva surve all. On tunda lõputu eelarve koostamise väsimust,“ tõdes ta.
Rahandusminister tõi esile, et eelarveprotsessi parandamiseks on ka Riigikogu liikmete seas viidud läbi intervjuusid, kuidas paremini parlamendile esitatavat teksti koostada. „Põhimõtteks jääb ikkagi arusaadava ja selge teksti esitamine Riigikogule,“ kinnitas ta.
Pentus-Rosimannus möönis, et koos eelarvega arutatav riigi nelja aasta tegevusplaan tekitab lühiajaliselt veelgi pingelisema olukorra. Samas annab see aga võimaluse ühe korraga arutleda nii järgmise aasta eelarve üle, kui ka pikemajaliste riigi rahaliste eesmärkide üle. „Sisuline eelarve arutelu on nüüd tuumakam.“
Eesti ei toeta uusi energiamakse
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar andis ülevaate, kuidas Euroopa Komisjon otsustas energiahindade leevendamise meetmete üle. Tatari sõnul toetab Eesti tarbimise vähendamist ja ka kohustusliku tiputarbimise viieprotsendilise vähendamise eesmärki. Samas ettepanekut, et kogutakse tootjatelt või koostootmisjaamadelt 180 eurot MWh eest ületav tulu riigikassasse, et sellega toetada kõige raskemas olukorras tarbijaid, Eesti ei toeta.
Üks maksustamist puudutav ettepanek näeb ette 33-protsendilist maksumäära fossiilsetest kütustest energiatootjatele (nn solidaarsustasu) ehk Eesti puhul näiteks põlevkiviõli tootjatele. Ka seda ei toetata. “Eestis on juba maailmaturu hinnast sõltuv ressursitasu nendele ettevõtetele kehtestatud. Me ei näe põhjust topeltmaksustamiseks sellises olukorras,” kinnitas Tatar.
Ta selgitas, et Eestis puudub klassikaline ettevõtte tulumaks ning uut seadust oleks ajutiselt üheks aastaks vaja vaid ühe suurettevõtte – VKG tarvis. „Eesti ei kavatse solidaarsuspanust kehtestada, meil on sarnane meede juba rakendatud ressursitasu põhjal. Täidame solidaarsuspanuse kehtiva meetmega,“ ütles Tatar.
