„Narva on piirilinn,“ ütles Ida-Virumaal valitsuse väljasõiduistungil siseminister Kristian Jaani. „Meie piiri kaitsevad igapäevaselt väga professionaalsed piirivalvurid, aga ka iga inimene, kes elab piiri ääres ning nad teevad seda väga hästi.“
Eile toimus peaminister Kaja Kallasel ja siseminister Kristian Jaanil kohtumine Euroopa Komisjoni siseasjade voliniku Ylva Johanssoniga. „Volinik kiitis Eestit selle eest, kuidas oleme aidanud Ukraina sõjapõgenikke,“ ütles Jaani. „Andsime ülevaate, kuidas meie Narva piiripunkt töötab ning see jättis volinikule hea mulje.“
Arutleti kuidas paremini liikmesriikide vahelist koordinatsiooni mehhanismi tööle saada ning ka rahastamise küsimusi. „Täna on koordinatsiooni mehhanismiks loodud solidaarsuse platvorm, mis on seotud ajutise kaitse direktiiviga,“ lisas Jaani.
Jaani ütles, et Eesti on sisemiselt igavesti suur riik. „Kui suvel ütlesime, et meie piir algab Leedust, kui sea kaitsesime ja aitasime,“ sõnas Jaani. „Siis saame täna öelda, et meie piir algab Ukrainast, aitame riiki ja nende inimesi igakülgselt. Ukrainlased võitlevad seal meie eest ja peame aitama nii selle piiri kui ka inimeste kaitsmist Ukrainas, seda ka teemegi.“
21. märtsil avati Jaani sõnul Pärnus tsentraalne vastuvõtukeskus. “Eesmärk on see, et kõik inimesed, kes Ukrainast sõja eest põgenevad ja tulevad Eestisse üle lõuna piiri Iklast, siis saavad nad siseneda läbi selle vastuvõtukeskuse,” ütles Jaani.
Kõik teenused, mida sõjapõgenikud Eesti riigilt saama peaksid, saavad nad ka Pärnu vastuvõtukeskusest. “Kas selleks on esmane meditsiiniline kontroll, ajutise kaitse menetlus või isikukoodid,” lisas Jaani. “Oluline on ka see, et kui inimestel ei ole esmast majutuskohta, siis see logistika üle Eesti peab toimuma selles konkreetses punktis.”
Tänase seisuga on saanud sõjapõgenikest 5000 ajutise kaitse, 6000 on ootel. “Oleme igapäevaselt saanud targemaks, lisanud juurde ressurssi, kuidas olla veelgi kiirem ja efektiivsem,” lausus Jaani. “Seda eelkõige siis ajutise kaitse registreerimisel ja menetlemisel.”
Ukrainast põgenes Jaani sõnul 6. märtsi seisuga 200 000 inimest, eilse seisuga on see number 50 000. “Rändevoog Ukrainast on vähenenud,” kinnitas ta. “Seal hulgas ka inimesed, kes on jõudnud Eestisse. Täna oli see number alla tuhande.”
