Siseminister Kristian Jaani, Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela ning Politsei- ja Piirivalveameti kriisijuhtimine Vallo Koppel selgitasid pressikonverentsil COVID järelevalve olukorda.
„Meil lisandub iga päev haiglaravile 80-100 inimest ja olukord on väga kriitiline. Nii tervishoiusüsteem ja Siseministeeriumi valitsemisala kui ka iga Eesti inimene tegeleb täna elude päästmisega. Nii seda võtta tulebki – meil on Eestis iga päev elupäästev operatsioon käimas, “ütles siseminister. Tema juht on iga inimene, kes piiranguid järgib ja iga lisanduv vaktsineeritu, osa elupäästvast operatsioonist, sest tänu sellele takistab ühiselt viiruse levikut ja säästame raske haigestunud ja surmajuhtumeid.
Politsei- ja Piirivalveameti kriisijuhi Vallo Koppeli andis politsei panuse järelevalvesse suurima võimaliku suuruse. „2021. aastal on politseinikud vestelnud viirusega seotud piirangute teemal ligi 28 000 inimest ja jaganud välja 35 794 maski neile, kel seda endal kaasas pole olnud. Meie kogemus näitab, et valitsevalt Eesti inimesed mõistavad piirangute vajadust ja vajadust, kel pole oma maski kaasas, selle asemel on unustanud, või arvavad, et mis see üks minut korraks bensiinijaama minekut ikka teeb. Siis olemegi selgitanud, et ka hetkeks poodi minnes tuleb mask ette panna, “rääkia Vallo Koppel.
Märtsis on politsei käinud ligi 5800 kohas, näiteks näiteks 3800 korralikus kaupluses, üle 850 korra ühissõidukeis ja üle 300 korra erinevates meelelahutusasutustes. „Märtsi esimestel nädalavahetustel, et hinnanguliselt 95% inimestest täidetakse valitsuse tingimuste piiranguid eeskujulikult. Vaid 39 juhul ei peetud siseruumis kinni hajutatuse nõuded ja eneseolatsiooninõude rikkumisi avastasime 11 juhul, „selgitas PPA kriisijuht, lisades:„ See kriis on hoolivuse kriis. Igaüks, kes piiranguid järgib, on eeskujuks ja Eestile tervikuna suureks abiks. “
Märtsis on PPA planeerinud COVID-19 järelevalveks panustada 22 300 töötundi ja lisama keskmiselt 31 COVID-patrulli. Vajadusel on võimekus lisada kuni 50 lisapatrulli.
Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela täitmise 16. märtsil riigiinfo telefoni 1247 kasutusele võtmise aasta kohta. „11. märtsi seisuga on riigiiinfo telefonile helistatud 175 108 korda. 1247 on muutunud hädaabinumbri 112 kõrval teiseks oluliseks teenuseks, mida inimesed riigilt vajavad ja ootavad. See aitab meil hoida hädaabinumbri liinil vabad neile, kelle elu, vara või tervis on ohus ja annab ametliku kinnitatud teabe kõigile, kuidas tervislik kriis õigesti toimida, “märkis Alvela.
Tema teada on praegu 1247 helistajate küsimustega seotud vaktsineerimisega, kuid neid küsitakse palju lähikontaktsena käitumise kohta. „Samas on tulnud küsimusi, kuidas piirangutest mööda hiilida. Selgitame siis alati, et mööda hiilimine ei aita – vaja on piiranguid järgides, et ühiselt sellest haigusest võitu saada, “eelkõige Häirekeskuse peadirektor. „Julgustan kõigile meile helistama, kui teil vähegi abi vaja on. Välja anname vaid kinnitatud infot. Kui mind vast ei tee, siis uurime välja. “
Siseministri praegu kiitis valitsus sel nädalal heaks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu, mis saabub PPA-le ja ainult tööriistade järelevalve tegemisel: „Kui riigikogu selle eelnõu heaks kiidab, saab politsei, kui ta on läbi Terviseameti kaasatud COVID järelevalve tegevuste, viib läbi ka väärteomenetlust. See on kindlasti vajalik tööriist, mida politsei saab kasutada. Rõhutan, et eesmärk ei ole trahvimine – kõige suurem mõju peab olema nii sõnajõud kui ka veenmine ja muidugi ka sotsiaalne kontroll kaaskodanike poolt. “