Juba 20 aastat põrkub Finantsinspektsioon krediidiasutuste tõhusamat karistamist nõudes seaduseloojate vastuseisule. Inspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer tunnistab, et ka novembris karmistuvad karistused ei vii meid eriti edasi.
Alguseks kuulutab Siim Tammer, et ta annab Tartu Ülikoolis finantsõiguse loenguid. „Tegin üliõpilaste seas kiire empiirilise uuringu, et mida nad arvavad sellest, et saame ameeriklastelt 50 miljonit eurot Danske Bankile tehtud trahvist. Noorte esimene vastus oli, et seda on nii vähe. Nad saavad asjadest hästi aru.“
Finantsinspektsioon võttis 2019. aastal Danske Banki Eesti filiaalilt tegevusloa. Nüüd tunnistab Tammer, et seda otsust oli õiguslikult väga keeruline teha. „Danskel oli Eestis filiaal ja filiaali puhul kehtib eriregulatsioon. Juristidega pusisime üsna pikalt, et kohtumenetluse korral otsus püsti jääks, sest Euroopa Liidus selliseid lahendeid põhimõtteliselt ei ole.“
Intervjueerib Sulev Vedler
Kas esines risk, et Danske läheb kohtusse?
See risk oli väga suur. Danske Bank on ikkagi Taani riigi esinduspank. Neile oli meie otsus väga suur üllatus. Lõpuks sai pank ise aru, et ei ole mõtet sõrgu vastu ajada. Saime aastaga tema tegevuse Eestis lõpetatud.
Eestis käib Danske asjas ka kriminaalprotsess ja seal ei saadetud panka kohtu alla.
Danskel oli Eestis filiaal. Filiaal on emaettevõtte käepikendus ja tema karistamine kuriteo korras üldjuhul ei ole võimalik. See võib olla üks põhjus, miks on täna kaasused tellerite ehk füüsiliste isikute, mitte panga enda kohta.
Meenutab seda, et keegi pistab uksest käe sisse, krabab midagi ära ja tõmbab käe tagasi. Kätt eraldi karistada ei saa, vaid ikka inimest, kellele käsi kuulub.
Täpselt nii. Kuid ka emapanga karistamine ei oleks meil tõenäoliselt võimalik.
Väärteo korras oli Eestis tollal maksimumtrahv 32 000 eurot ning need [rahapesu tõkestamise reeglite rikkumise] asjad olid üle kahe aasta vanad ehk aegunud.
Ja siis sa vaatad seda valu ja mõtled, et mida küll teeme.
Meil ei olnud palju muid meetmeid kui tegevusõiguse äravõtmine.
Nii jäigi Eestil trahviraha saamiseks üle vaid käia ameeriklaste ukse taga kraapimas.
Jah. Me eeldame, et iseseisev riik saab ise hakkama riigikaitseliselt, poliitiliselt, diplomaatiliselt ja nii edasi. Meie riik suhtub aga väga kergekäeliselt enda huvide eest seismisse rahvusvahelisel areenil finantskuritegude asjus.
Et Danske lõppakordina 50 miljonit saame, on natuke piinlik.
Loe tervet intervjuud Eesti Ekspressist siit.
Siim Tammer
