Viimastel aastatel on kahekordistunud lastekaitse abi vajavate laste arv ja ametnike sõnul tuleb neil tegeleda aina keerulisemate juhtumitega, sest lapse probleemi märgatakse liiga hilja. Eurorahade toel on otsustatud ümber korraldada senine lastekaitsetöö korraldus.
Mullu tuli lastekaitseametnikel tegeleda ligi 15 000 juhtumiga. Viimase kuue aasta jooksul on selliste juhtumite arv kahekordistunud. Et tööd on rohkem kui teha jõuab, kinnitab ka Pärnu lastekaitsjate kogemus.
“Väga palju on vaidlevaid vanemaid, siis laps on nagu vahend vanemate vahel. Siis on noorte enesevigastamist, enesetapukatseid, viimasel ajal on hakanud tulema nn kõnetud lapsed, kes ei ole lasteaias käinud ja kui lähevad kooli, siis ei ole kõnet – see on nn nutipõlvkond,” loetles Pärnu asendushoolduse peaspetsialist Eda Rannamägi.
Probleemide ennetamise asemel tuleb lastekaitsjatel tegeleda tulekahju kustutamisega. Rannamäe sõnul on kõige suurem murekoht, et hädas lapsele pole võimalik pakkuda vajalikke teenuseid.
“Teenuseid on, aga järjekorrad on pikad, psühholoog, pereterapeut, meil on piirkonnas ainult üks psühhiaater. Samuti on noortele vaja ravikodusid, kus tegeleda traumaga, sest kuidagi traumaga lapsi on viimasel ajal väga palju hakanud lastekaitse vaatevälja tulema,” rääkis Rannamägi.
Euroopa sotsiaalfondist saab Eesti lähiaastatel selleks 40 miljonit eurot, kuid milliseid teenuseid ja kui suures mahus pakkuma hakatakse, selgub lähiaastatel.
Plaanitava lastekaitsereformi üks eesmärke on paika panna lastekaitseametniku tööülesanded. Praegu on paljud omavalitsused lükanud kõik lastega seotud ülesanded lastekaitseametnike õlule.
“Mis tähendabki seda, et lastekaitsetöötajad ei saa teha seda, mida nad olemuslikult peaksid tegema, milleks nad on ellu kutsutud ehk vahetult laste ja peredega suhtlema, neid abistama. Nad osalevad kohtumenetluses, viivad koju toidupakke, korraldavad erinevaid üritusi,” rääkis sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Liisa-Lotta Raag.
Tema sõnul ei ole Eestis paika pandud probleemide lahendamise mudelit, igas omavalitsuses on oma praktika. Sageli ei suuda kohalikud omavalitsused pakkuda lapsele vajalikke teenuseid, vaid hoopis neid, mis on lihtsalt kohapeal olemas.
Omaette murekoht on, et peret ei kaasata juhtumi menetlusse.
“Probleem on ka selles, et lapsi ja peret ennast sinna juhtumi menetlusse väga hästi ei kaasata. Meil on erinevad uuringud, mis näitavad seda, et laps ei saa tihtipeale aru, kes see tädi või onu on, kes nende koju tuli, miks ta neid küsimusi küsib, miks ta seal üldse on ja kuidas ta seda peret päriselt aitama peaks,” ütles Raag.
Reformi üks eesmärke on edaspidi anda keerulisemate juhtumitega nagu käitumisprobleemide ja psühhikahäiretega lastega tegelemine sotsiaalkindlustusametile.
Err.ee
