Sellel hetkel kui sa kaotad oma iseseisvuse, kaotad sa oma vabaduse. Vabaduse olla see, kes sa oled. Ja kõik mis edasi juhtub, on ainult võitlus oma vabaduse säilitamise eest, iseenda kaotamise eest.
Kui sa kasutad teist inimest karguna, et olla edukam, paista erilisem, väekam või tunda end mõnel muul moel tähtsamana ehtides ennast võõraste sulgedega on see tee õhkõrn nagu jää. Piisab sellel teisel vaid liikuda edasi mööda omaenda teed ja su maailm kukub kolinal kokku- sa oled sealsamas, kus kunagi alguses, tühjana, vihasena ja süüdistades, et teine on su elu ära rikkunud ja oled raisanud nii palju väärtuslikku aega oma elust.
Kuid tegelikult on ta näidanud sulle, et sinu enda terviklikkus on ainus vundament, millele oma elu ja tegemisi ehitada- see on kindel, vankumatu ja selles peitub tohutu vägi. Seda ei saa kaotada ega lõhkuda. Sul on vaja vaid omaenda terviklikkus omaks võtta ja olla sina ise. Sa ei vaja mingeid karkusid vaid julgust käia mööda oma teed oma jalgadel. Sa oled piisav ja suudad seda.
