Viimasel ajal on juhtunud mitu traagilist raudteeõnnetust, mille tagajärjel on inimesed viga saanud ja hukkunud. Lisaks puutume oma igapäevatöös kokku vedurijuhtide kirjelduste ja videokaadritega ohtlikest olukordadest, kus liiklejat on õnnetusest päästnud vaid sentimeetrid või sajandiksekundid. Ohuolukordi juhtub igal aastal kümneid, pea 5 aastaga on neid registreeritud ca 400
Ohtlikke olukordi on enim registreeritud jalakäijatega, kuid ka sõidukijuhtide, jalg- ja tõukeratturitega.
Miks ronge tähele ei panda? Nii õnnetusjuhtumid kui ka ohuolukorrad on tihtilugu seotud tähelepanu hajumisega raudteed ületades. Hajameelsuse taga on omakorda kõrvalised tegevused ja kiirustamine. Samuti seadmed, mis meie tähelepanu nimel pidevalt võitlevad, alates kõrvaklappidest kuni telefonini.
Mida saab iga liikleja ära teha? Väga palju. Esmalt alustame iseendast – peame meeles, et raudtee ületajana tuleb alati rongile teed anda ja veenduda oma ohutuses. Positiivne eeskuju on nakkav, nii lapsevanema, pereliikme, sõbra kui ka lihtsalt kaasliiklejana.
Ainult ühiste pingutustega saame tagada, et raudteed oleksid turvalised kõigile liiklejatele. Eesmärk on meil kõigil üks: jõuda 𝘁𝗲𝗿𝘃𝗲𝗻𝗮 𝗸𝗼𝗷𝘂. Ole raudtee läheduses alati tähelepanelik!
Raudteeohutuse teemadel saad lähemalt lugeda TTJA raudteeosakonna juhi Kadi Zavadskise arvamusloost: https://ttja.ee/…/kadi-zavadskis-ohtlikud-olukorrad…
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
