SEB tellitud värske uuring näitab, et Eesti ühiskonnas süveneb majanduslik ebavõrdsus – samal ajal kui väikse sissetulekuga inimeste rahaline seis on viimase aasta jooksul selgelt halvenenud, ütleb märkimisväärne osa jõukamatest, et nende finantsolukord on paranenud.
Uuringu andmetel on kõige raskemini hakkama saanud miinimumpalga või sellest veidi kõrgema sissetulekuga inimesed, kelle netotulu jääb kuni 750 euro piirimaile. Selles grupis tunnistas üle 70% vastanutest, et nende majanduslik olukord on viimase 12 kuu jooksul halvemaks muutunud.
Samas on kõige rohkem paranenud suurema sissetulekuga inimeste olukord. Neist, kes teenivad kuus 2251–2750 eurot, märkis ligi 40%, et nende rahaline seis on läinud paremaks. Ka üle 3000 euro teenijatest kinnitas 30% oma finantsolukorra paranemist.
SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu nentis, et uuring peegeldab selget trendi: majanduslik lõhe ühiskonnas suureneb. „Kõrgema sissetulekuga inimeste palgad kasvavad sageli kiiremini kui keskmine sissetulek, sest tööturul on suur puudus kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidest. See viib paratamatult suurema ebavõrdsuseni,“ ütles ta.
Visnapuu sõnul mõjutab väikse sissetulekuga inimeste olukorda negatiivselt ka maksupoliitika. „Viimastel aastatel on tõusnud eelkõige tarbimismaksud, mis löövad valusamalt just neid, kes teenivad vähem. Samal ajal on varade ja kapitali maksustamine Eestis jätkuvalt madal, mis aitab jõukamatel oma positsiooni säilitada,“ lisas ta.
Uuring toob esile ka selge seose sissetuleku ja säästmisvõimekuse vahel. Eesti inimesed on üldiselt head hoiustajad, kuid madalama sissetulekuga leibkondadel napib võimalust raha kõrvale panna. „Majanduslik ebavõrdsus ei väljendu ainult selles, kui palju inimesed saavad tarbida, vaid ka nende turvatundes. Säästude puudumine muudab madala sissetulekuga inimesed ootamatuste ees eriti haavatavaks,“ rõhutas Visnapuu.
Enamikus sissetulekugruppides oli ilma säästudeta inimeste osakaal alla 10%, kuid kuni 550-eurose netosissetulekuga inimeste seas ütles koguni veerand, et neil puuduvad igasugused säästud. Grupis, kus sissetulek jääb 551–750 euro vahele, tunnistas sama 27% vastanutest.
SEB tellitud uuringu viis läbi uuringufirma Norstat, küsitledes 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat. Uuringu tulemused kinnitavad, et Eesti ühiskonnas kasvab lõhe nende vahel, kellel on võimalik tulevikku investeerida ja säästa, ning nende vahel, kes võitlevad iga kuu ots-otsaga toimetuleku nimel.
